Kaheksas päev. Veel 15 sentimeetrit ja vesi on toas

Kevad Soomaal. Foto: Tõnis Korts

Vesi on endiselt Tipu kandis kõrge ning eilne päev ja öö andsid mõne sentimeetri lisaks. Sisetunne ütleb, et väga palju ei tohiks vesi aga enam tõusta.

Maja põrandateni on jäänud 15-20 cm ja ma väga loodan, et vaipasid ei ole vaja kokku rullida. Pool vundamenti on vee all ja vesi on jõudnud vundamendis asuvate õhutusaukudeni.

Täna hommikul oli vee vool läbi hoovi muutunud nii tugevaks, et tõstsime talu kaitsevaimu trepile. Siis ei sõida ta allavoolu ära. Talu kaitsevaim elab Andres Koidu puust väljavõlutud skulptuuris «Haabjaga sõitev Soomaa Ürgema».

Meel on aga rahulik selles suhtes, et talus ei ole enam puusildu. Enne oli kaks suuremat ning kolm väiksemat ja need tuli igal aastal kas paika tagasi vedada või asendada. Vahel tuli allavett mõni mujalt äraujunud sild, siis sai seda kasutada. Nüüd on truubid, mis kividega kindlustatud, ja ujumissillaks on pirakas kivi, millele veejõud pole veel peale hakanud. Aga mine tulevikku tea.

Tänasega minu jutud Soomaalt ka lõpevad ja põhjus on üsna lihtne. Minu päeviku lugemise järel võttis minuga ühendust üks tubli ja rikas Eesti mees ning pakkus mulle kodutalu eest sellist hinda, et ma ei suutnud ära öelda. Ka oli selle mehe palve, et ma rohkem sellest kohast ei kirjutaks. Eks ta ise tea, peremehe asi, nagu öeldakse. Nii et lõpp hea, kõik hea, kevad käes ja talu läinud.

«Sakala» leheküljel peab suurvee päevikut Soomaal Tipu külas elav Tõnis Korts, kes teenib igapäevast leiba maavalitsuses arengu- ja planeeringuosakonda juhatades. Lähemate nädalate jooksul kirjeldab ta, kuidas tuleb kevad Soomaale ja kuidas mõjutab kõrgvesi sealsete inimeste elu.