Kalle Jents: Suuga teen ma suure linna

Viljandi linnapea Kalle Jents Foto: Elmo Riig / Sakala

SUUga teen suure linna, käega ei kärbse pesagi. Umbes nii võiks kokku võtta sotsiaaldemokraatide ekspeasekretäri nelja volikogu istungi ja valimiskampaania jagu kestnud toimetamised Viljandi poliitikas. Et see on pärast kohalikke valimisi juba kolmas artikkel, milles Randel Länts püüab oma kibestumist Viljandi peale välja valada, püüan mõnda väidet kommenteerida.

See pole kerge ülesanne, sest nii nagu eelmisedki lood, on ka viimane üsna sisutühi lahmimine stiilis «Naised saunas rääkisid».

Ühtegi tõsist probleemitõstatust ega asjalikku ettepanekut mõne linnale olulise küsimuse kohta pole kahjuks kuulda saanud, ehkki see peaks olema ühe tegusa ja konstruktiivse opositsiooni ülesanne.

TEEKSIN LIIGA enamikule Koduse Viljandi liikmetele, kui ma samastaksin nende maailmavaadet selle valimisliidu liidri teravate väljaütlemistega. Suur osa Koduse Viljandi liikmeid on väga asjalikult osalenud volikogu komisjonides paljude tähtsate eelnõude väljatöötamisel, eriti praegusel keerulisel ajal.

Tänased linnajuhid ei ole kellegagi koostööd välistanud, vaid tihti on see sõltunud vastaspoole heast tahtest.

Kahjuks ei põhjenda Randel Länts täpsemalt, miks on Viljandi poliitiline elu tema arvates räpane ja küüniline. Kas sellepärast, et hoolimata kombest vastandada «halbu erakondi» ja apoliitilist valimisliitu, selgus valimiste järel tõsiasi, et suure osa valimiskampaaniast maksis tegelikult kinni sotside parteikontor ja sellega peteti Viljandi valijat? Napilt sai vältida olukorda, kus oleks toime pandud tõsine seadusrikkumine.

Huvitav oleks teada, kui suures ulatuses on Randel Länts need summad tasunud, nagu ta ajalehe veergudel lubas.

NAERUVÄÄRSED on väited Reformierakonna nimekirjas kandideerinute «ajupesust». Inimesed on meiega liitunud lähtudes linna arengut tagavast positiivsest programmist.

Ühes varasemas artiklis hooples Randel Länts sellega, kui palju tal on ettepanekuid eelarve muutmise osas. Tegelikkuses piirdus ta vaid ühega: vähendada kulusid 200 000 krooni ulatuses. Muu hulgas nägi see ette «Linnatunni» saate ja BNS-i uudisteagentuuriga lepingu lõpetamist.

Eelarve teema juures hämmastab endiselt etteheide, et oleme ka kõige raskemal ajal suutnud eelarve tasakaalus hoida. See, et vähendasime 2009. aasta teisel poolaastal tunduvalt linna tegevuskulusid ja lõpetasime aasta plussiga, mitte võlgades ja üle võimete elades, on Läntsi meelest taunimisväärne.

SAMUTI EI too Randel Länts talle omaselt ühtegi näidet selle kohta, miks Viljandis pole vabast konkurentsist juttugi ning millised on need linnale arendus- ja parandustöid tegevad ettevõtted, kellele ei kehti konkurentsireeglid.

Viljandis tellitakse kõik linnale vajalikud suured tööd riigihanke kaudu ja ainuke kriteerium on seejuures parim pakkumine. Väikeste tööde ja ostude puhul on kõik ametid kohustatud võtma vähemalt kolm pakkumist, et selgitada linnale kõige soodsam.

Randel Länts peaks seda suurepäraselt teadma ja ootan tema konkreetseid selgitusi. Arvan, et siinkohal tuleb linnavalitsusel tõsiselt kaaluda laimamissüüdistusega kohtusse pöördumist.

Tean vaid ühte juhtumit aastaid tagasi, kui ilma avaliku konkursita anti ettevõtjale Uueveski basseinide kinnistu kasutada otsustuskorras. Seda tehti aga just Koduse Viljandi initsiatiivil, hoolimata Isamaaliidu ja Reformierakonna esindajate vastuseisust. Mis selle tagajärg on, teab iga viljandlane.

MIS PUUTUB linnaeelarvest toetatavatesse kultuuri- ja spordiüritustesse, siis neid on läbi aastate toetatud ikka sisust ja avalikust huvist lähtudes.

Kahtlemata on Mulgi kross juba pikka aega olnud ümber järve jooksu ja Mulgi rattamaratoni kõrval üks populaarsemaid ja rahvarohkemaid spordiüritusi, mida on linnaeelarvest toetatud. Samas vähenes tänavu eelarves Mulgi krossi toetussumma eelmise aasta omaga võrreldes 20 protsenti nagu teistelgi.

Kõik toetussummad arutatakse alati enne eelarve kinnitamist läbi kultuuri- ja eelarvekomisjonis.

RANDEL LÄNTS süüdistab Reformierakonda kahe valimislubaduse muutmises. Soovitan tal kõnealused materjalid üle lugeda.

Lubasime pensionäridele jätkata sõidusoodustuste andmist ja seda me ka teeme. Juba 2009. aasta kevadel kohtusin nii pensionäride liidu kui pensionäride ühenduse juhatusega. Teavitasin neid, et tulevikus ei ole enam võimalik täies ulatuses kuupiletit kompenseerida ning et muudatusi on võimalik edasi lükata maksimaalselt aasta lõpuni.

Seda aga, et kehtima jääb olemasolev koolivõrk ja ühisgümnaasiumi ei tule, pole Reformierakond valimislubadustes küll väitnud. Haridusreformi vajadust oleme arutanud juba mitu aastat ja loomulikult on olnud erisuguseid arvamusi nii Reformierakonna kui teiste fraktsioonide liikmete seas. Seetõttu oli enne valimisi kõnealuses küsimuses keeruline konkreetseid lubadusi anda.

Et kõigil omavalitsustel praegu raha napib, tekkiski mõte riigigümnaasium luua. Haridusministeeriumi ja vabariigi valitsuse tugev toetus sellele ideele on olnud pigem meeldiv üllatus. Kummatigi on uue kooli loomiseks planeeritav riiklik rohkem kui 50 miljoni kroonine investeering meie enda rahalisi võimalusi arvesse võttes linnale väga soodne. Kuidas saab siin rääkida sellest, et riigigümnaasiumi rahastamine lükatakse omavalitsuse õlule?

KINDLASTI ei ole Jakobsoni ja maagümnaasiumi hoone asjata remonditud. Kui uue gümnaasiumi idee peaks teoks saama, jätkavad neis majades põhikoolid.

Või on Randel Läntsi arvates esimeses kuni üheksandas klassis õppivad lapsed kuidagi vähem tähtsad?

Eelmainitu võib rahulik olla: kõik renoveeritud koolihooned leiavad täiel määral kasutamist ka pärast koolivõrgu ümberkorraldamist.

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga sõlmitud lepingute erinevast tõlgendusest on ajalehe veergudel mõni nädal tagasi pikemalt juttu olnud. Kui saame vastused justiitsministeeriumist, kavatsen lehelugejat neist pikemalt informeerida. Kui aga saaks aega mõned aastad tagasi keerata, no ega ikka ei jätaks koole remontimata ja meie lapsi räämas ruumidesse.

Nõustun, et töötuse kõrge tase on murettekitav ja praeguse aja üks suuremaid probleeme ning seda mitte ainult Viljandis. Mingit imerohtu selle vastu pole me osanud leida. Samas tuleb tõdeda, et linna investeeringud ettevõtluse infrastruktuuri parandamise osas on ka positiivseid tulemusi andnud.

Renoveeritud Raua tänava ääres asuva aktsiaseltsi Domotex töökohtadest oleme juba rääkinud. Meeldiv areng on ka aktsiaseltsi Tere otsus laiendada tootmist ja luua juba maikuust Viljandis 20 uut töökohta.

Kahjuks pole Randel Läntsilt kuulnud tööpuuduse leevendamiseks ühtki ideed nii nagu muudeski küsimustes.

MA EI OLE üheski parteikoolis käinud, ka Leningradi omas mitte. Olen hariduse saanud Tartu ülikoolis, kus muu hulgas õpetati, et oma väidete põhistamiseks tuleb esitada argumente ja fakte. Siis on võimalik nende üle väidelda, neid tõestada või ümber lükata. Nii et mulle on üsna võõrastav väidelda pikaajalise parteifunktsionääriga tema lainepikkusel stiilis «Kes suudab teisele suurema solgipange pähe kallata».

Seepärast lubagu lehelugeja mul edaspidi mitte raisata aega säärasele mõttetule hämale vastamisega. Ausõna, palju tähtsamat tööd on teha. Seekord tegin erandi. Palun vabandust.