Vastutustundetu on kõnelda e-sigarettide ohutusest

E-sigaretid leiavad Eestis üha rohkem kasutajaid. Nende mõju tervisele me ei tea. Foto: Elmo Riig / Sakala

E-sigaretid on Eesti turul uus toode, mida reklaamitakse üliagressiivselt. Milline on nende kasutamise mõju tervisele, pole seni selge.

Tartu ülikooli kliinikumi kopsukliiniku arst-õppejõud Ülle Ani kardab, et see selgub alles aastate pärast.

Doktor Ülle Ani, mis tundega teie kuulate raadios alatasa kõlavaid e-sigareti reklaame?

See reklaam on minule natuke arusaamatu: miks peab sellist toodet nii palju reklaamima ja kasutama? Liiati kui on teada, et suur osa e-sigarettidest ei sisalda üldse nikotiini, ainult lõhna- ja maitseainet. E-sigaretti kasutades tõmmatakse kopsudesse eri koostisega keemiliste ainete aroomi.

E-sigarettide reklaamijate põhitrump on see, et need on tervisele ohutud.

Jah, neid tutvustatakse tõepoolest kui ohutumat vahendit, võrreldes suitsetamisega. Paraku ei ole meil kogemust, mis juhtub e-sigarette kasutava inimesega mõne, liiati kümne aasta pärast. Millised muutused tema kopsukoes tekivad.

Küll on arstidel kogemus, et neil inimestel, kes tööd tehes tahtmatult hingavad sisse keemilisi aure, lõhnu ja tolmu, on kopsud kahjustatud. Nad haigestuvad sageli bronhiiti, kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusse või alveoliiti. Kopsupõletikuga sarnane alveoliit on päris ränk äge haigus, mille puhul organism ei saa enam vajalikus koguses hapnikku ning tekib hapnikunälg. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse korral tekib see pikema aja vältel, kuid süvenevalt.

Nii et e-sigarettide võimalikku pikaaegset kahjustavat toimet saab hinnata alles tagantjärele.

E-sigaretid on probleem ka mujal. Saksa teadlased leiavad, et sissehingatav aur ärritab hingamisteid ja võib põhjustada allergiat; sellest on leitud formaldehüüdi, niklit, kroomi ja pliid. Kuidas need inimese kopsudele ja üldisele tervisele mõjuvad?

Teatud hetkel võivad nad muutuda väga tugevaks ärritajaks. On inimesi, kes ei saa teha tolmust tööd, mille käigus nimetatud ained lenduvad, sest see põhjustab neil astmat või kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. Teistel ei teki nii tugevasti tunnetatavaid kaebusi.

Ka arstid ei oska ennustada, kuidas kellegi organism ühele või teisele ärritajale reageerib.

Üheks e-sigarettide plussiks peetakse, et need ei saasta ruumi õhku.

Sellega ei saa päris nõus olla. Paljud astmahaiged tunnevad kohe lõhna, kui keegi samas ruumis e-sigaretti kasutab. On juhtunud, et see kutsub neil esile astmahoo.

Võin näiteks tuua veel ühe kogemuse. Tegemist oli terve mehega, kes otsustas tavaliste suitsude asemel tõmmata e-sigaretti. Kui ta oli ühe päeva seda teinud, jõudis ta õhtul väga halva enesetunde üle kaevates haigla erakorralise meditsiini osakonda. Pulss oli kiire ja vererõhk väga madal, ravimite abil ta seisund normaliseeriti.

Me ei saa kindlalt öelda, et tervisehäire oli e-sigarettide põhjustatud, aga ajaliselt on see täiesti seostatav.

Kas e-sigaret aitab suitsetamisest loobuda?

Ülemaailmne terviseorganisatsioon on seisukohal, et e-sigaretid on suitsetamise asendamiseks, mitte sellest loobumiseks. Nikotiin on teatud vormina tõepoolest suitsetamisest loobumiseks kasutatav aine: apteekides on müügil nikotiiniplaastrid ja -närimiskummid, mille tõhusust on põhjalikult uuritud. E-sigarettide efektiivsust suitsetamisest loobumise juures ei ole aga seni tõestatud.

Kas puhas nikotiin, mida sellisel kujul tavalistest suitsudest ega e-sigarettidest ei saa, on kopsudele kahjulik? Milline on nikotiini mõju organismile?

Praeguste teadmiste kohaselt nikotiin kopse ei kahjusta. Ta mõjutab aga võetavate ravimite, näiteks insuliini, südame- ja vererõhurohtude ning verd vedeldavate medikamentide toimet.

Teine asi on see, et nikotiin avaldab väga aktiivset mõju ajule. Kui inimene on juba mõnda aega suitsetanud, hakkab aju nikotiini vajama. Kui organismis piisavat kontsentratsiooni ei ole, tunneb suitsusõltlane, et midagi on puudu. Mõni muutub kurvameelseks, mõni ärevaks ning mõnel tekib tugev suitsunälg ja ta ei suuda enam millelegi keskenduda.

Kui inimene on aastakümneid suitsetanud, muutub tema ajufunktsioon nii, et võib tekkida või süveneda depressioon. Selleks ei pea isegi geneetilist soodumust olema, aitab nikotiinist. Tihe suitsetamine võib põhjustada ka arusaamise häireid.

Öeldakse, et suits on nagu indiaanlaste rahupiip. Selline võrdlus oleks omal kohal, kui suitsetataks üks sigaret mitte sagedamini kui korra kuus või paar korda aastas, nagu indiaanlased oma rahupiipu tarvitasid. Kui inimene suitsetab 20 sigaretti päevas, ei saa millestki niisugusest rääkida. Samamoodi vastutustundetu on kõnelda e-sigarettide ohutusest tervisele.

ARVAMUS

ÜLLAR PRIKS,
Sakala reporter

Olen vahelduva eduga olnud suitsetaja keskkooli lõpetamisest saadik. Praeguseks on staaži paar aastat alla kahekümne. Päriselt ilma olen suutnud olla ühe kaheksakuulise perioodi. Siis ilmus tossav pulk taas hambusse.

Tegelikult mulle meeldib suitsetada. Viimasel ajal läksid aga kogused liiga suureks ning asi hakkas rahakoti peale käima. Liiati pole just mõnus päevi ennastunustavalt läkastades alustada.

E-suitsu olin varemgi proovinud. Nüüd aga tundus veidra aparaadi soetamine põhjendatum kui iial varem. Sestap lõingi arvuti lahti ja otsisin ühed selle kauba sissetoojad üles.

Müügil oli lõputult akusid, atomiseerijaid, huulikuid, laadijaid, vutlareid ja maitsevedelikke. Läksin lihtsama vastupanu teed ning soetasin nii-öelda stardikomplekti. Vedelikkude puhul tegin «pliks-plaks»: võtsin mõne suvalise.

Sain telefonile SMS-iga teate, et minu tellitud kaup on kohale jõudnud. Kui olin südamevärinal pakendi hammastega lahti rebinud, jõllitasin mõnda aega saadud «konstruktorit». Pärast väikest ajugümnastikat vormus sellest midagi tüseda pastapliiatsi laadset. Minu esimeseks katseobjektiks sai kohvimaitseline keskmise nikotiinisisaldusega täitepudel.

Et akusse oli juba tehases elementaarne vunk sisse aetud, võisin kohe asja kallale asuda. Esimeste mahvide peale ei juhtunud miskit. Hakkasin juba servast solvuma. Siis aga leidsin vidina pealt nupu ja seda vajutades lõi suhu maitse, mis viis mu lapsepõlve. Tükk aega otsisin sellele nime. Siis plahvatas: Kalevi kohvinäts, viis lehte pakis! Pastaka otsas olev tabloo luges kuulekalt tõmbeid.

Järgmisel hommikul töö juures rõdul suitsetava kolleegiga põkkudes otsustasin aasimist ennetada ning tegin sissejuhatuseks ettekande oma teguviisi õigustamiseks. Huvi teesklemata kustutas mu ainus kuulaja sigareti ning lahkus sarkastiliselt muiates. «No vaatame-vaatame...»

Praeguseks olen omadega sealmaal, et nädalalõpul sirutan käe ikka päristubaka järele. Argipäevadel saan ilma hakkama.

Mul pole õrna aimugi, kas e-sigaretid on ohutumad kui tavalised. Köhimisest olen ma igatahes prii ja raha kulub neli korda vähem. See seadustekamm nikotiinisisaldusega vedelike ümber mulle korda ei lähe. Menetlen muretult ka nii-öelda nullvedelikke. Kui aga valitsus mu pastakale aktsiisi otsa paneb, lähen tubaka juurde tagasi.