Vastne lasketiir säästab jalavaeva

Eile avati Tarvastu vallas Mõnnaste külas Väluste lasketiir, mis on esimene tänapäeva nõuetele vastav välilasketiir Eesti Kaitseliidus.

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku Kalle Köhleri sõnutsi saab nüüd laskmisi korraldada efektiivsemalt ja kiiremini, sest tulemusi võib silmata laskepaigas olevalt monitorilt ning ennast kohe korrigeerida. Seega jääb ära ka vajadus sihtmärgi ja laskmispaiga vahel kõndida. «Ükski õppelaskmine sooritamata ei jää, lahinglaskmised Välustes siiski lubatud ei ole,» sõnas Köhler.

Endine Vene armee polügoon

«Siinne paik on nüüd võrratu,» kiitis Sakala maleva formeerimispunkti ülem Jaak Põldma. «Kunagi, kui see Vene armee laskepolügoon maha jäeti, oli vaatepilt üsna trööstitu: sõjavägi oli hooned lammutanud. Pärast väikest kõpitsustööd sai Kaitseliit Välustes siiski hakata õppelaskmisi korraldama ning sellest oli abi tänaseni.»

Tiiru ümber rajatud mullavallidega on vähendatud mürataset, ühtlasi takistab see juhuslike kuulide ekslema pääsemist. Kõige lõpus olev vall on täidetud liiva ja saepuruga, hulka on segatud soola, vältimaks talvist külmumist. Mulla ammutamisest tekkis omakorda kaks tiiki, neist üht saab kasutada tuletõrje veevõtukohana.

Lasketiirus on 24 laskekohta, võimalik on tulistada 11 distantsilt alates viiest meetrist ja lõpetades 300 meetriga. Viimati nimetatud laskejoon on tõstetud maast kõige kõrgemale ning kaetud teistest tugevama varjualusega.

Tankitõrjerelvad on keelatud

Kõige suuremad mürtsud jäävad Kaitseliidu teavitusjaoskonna ülema major Tanel Rütmani sõnutsi Väluste rahval siiski kuulmata, sest suuri tankitõrjerelvi seal kasutada ei tohi. Lubatud on tulistada vaid püstolitest, püstolkuulipildujatest ja revolvritest kaliibri piiranguta, vintraudsetest relvadest kaliibriga kuni 7,62 millimeetrit, sileraudsetest kaliibri piiranguta ning tankitõrjerelvadest alakaliibriga kuni 9 millimeetrit.

Lisaks tavasihtmärkidele on 12 rajaga elektrooniline ehk liikuvate metssea- ja põdrapiltidega süsteem.

Sakala maleva parameediku Elvo Suigusaare sõnutsi tiir päris täiuslik siiski ei saanud, näiteks ei saa kohapealt joogivett ning lubatud õppehoone jäi kerkimata. Kalle Köhler tõdes, et rahapuudusel jäi mõni plaan ellu viimata. Suuremate kogunemiste puhul ammutatakse joogivett pumbaga puurkaevust ning väliõppeklass loodetakse valmis ehitada tulevikus.

Lasketiiru ehitajaks oli aktsiaselts Skanska, arhitekt oli Kristine Kurro ja ehitusprojekti koostas osaühing GECC Konsultatsioonid. Kinnistult lammutati amortiseerunud nõukogudeaegsed ehitised ja varemed.

Kaitseliit ja Kaitsevägi on Välustes õppusi korraldanud 1990. aastate keskpaigast alates. Tanel Rütman märkis, et eelkõige on tiir mõeldud Sakala maleva 700 liikme oskuste täiustamiseks, kuid seal hakkavad harjutamas käima ka politsei- ja piirivalveameti töötajad, jahimehed ning kaitseväelased. Et lasketiiru ohuala jääb osalt riigimetsa majandamise keskuse metsamaale, on lasketiiru kasutuskoormus kokkuleppe järgi kuni sada päeva aastas.