1997. aastast Viljandis korstnapühkijana ametis olnud Valbo Tähiste teeb oma tööd nii korralikult kui suudab, sest see võib päästa inimeste elusid. «Pühkimata korsten on nagu toru, mis täitub musta püssirohuga — eales ei tea, millal ta võib süttida või plahvatada.»
Tellijale
Pühkimata korsten on nagu viitsütikuga pomm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähiste kinnitusel põlesid taasiseseisvumise järel Viljandis korstnad peaaegu igal nädalal ning tulekahjusid oli väga tihti. «Kui 1997. aastal hakkasime linnas korstnaid lahti võtma, avanes tihti hirmus vaatepilt: need olid kvartalite viisi tahma täis.»