Laste seas võimutsevad ohtlikud mängud

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teineteise kägistamine on koolides liikvel lainetena ning seda nii tüdrukute ja poiste seas.
Teineteise kägistamine on koolides liikvel lainetena ning seda nii tüdrukute ja poiste seas. Foto: Elmo Riig (fotolavastus)

Kui kümneaastane poiss kodus meelekohti masseerima hakkas, tundus see vanematele kahtlane ja nad uurisid, kas lapsel pea valutab. «Ei valuta,» vastas poiss naeru kihistades. «Nii tehaksegi, et valus oleks.»


Kui vanemad lapselt valutegemise kohta lähemalt uurisid, rääkis poiss, et koolis on vanemad õpilased nooremate peal mitmesuguseid võtteid katsetanud. Kahe käega oli surutud meelekohtadele, nii et väiksemad lapsed valust karjusid, või kägistati kaelast, nii et ohver ei saanud hingata.



Lõpuks hakkavat ohver valu ja hapnikupuuduse tagajärjel kummaliselt käituma ja see pakkuvat pealtvaatajatele palju lusti.



Nii polevat tehtud ainult üks kord. Samamoodi käituvat veidi vanemad poisid ning algkoolilapsed, kelle peal valuvõtteid oli proovitud, on neid üksteise peal katsetanud.



Kuuldu ehmatas lapsevanemaid sedavõrd, et nad pöördusid linnavalitsuse poole. Päev enne koolivaheaega pöördus Viljandi haridusamet koolijuhtide poole palvega, et valuvõtete tegemisest tundides räägitaks ning lapsi selle tagajärgede eest hoiatataks.



Maagümnaasiumis jõuti teemat kajastada juba 12. märtsil ehk viimasel vaheajaeelsel päeval. Koolijuht Aavo Soopa sõnul suheldakse e-kooli foorumi vahendusel lapsevanematega, et nad laste seas levivate mängudega kursis oleksid ja oskaksid ka kodus selgitada, kui ohtlikud need võivad olla.



Sellised võtted pole aga ei Soopale ega teistele koolijuhtidele uudiseks. «Iga paari-kolme aasta tagant tuleb välja, et lapsed selliste asjadega tegelevad,» nentis Soopa. «Proovitakse valuvõtteid ja põhikoolis ka kägistamist.»



Valuoja põhikooli direktoril Matti Oraval tuli õpilaste kägistamismänguga tegelda vähem kui aasta tagasi. Tema selgitust mööda oli põhikooliealiste laste seas levinud viis, et üks laps pandi seina äärde ja tema kõri pigistati nii kaua, kuni ta hapnikupuuduse tõttu teadvuse kaotas.



Psühholoog Ene Raudla sõnul ei tunne kägistatu end tihtipeale üleüldse ohvrina. «Selline tegevus tekitab mingil hetkel tunde, mida võiks võrrelda isegi narkojoobega,» selgitas ta.



Seda tunnet tahetakse Raudla arvates kogeda suuresti igavuse tõttu ja nii on juhtunud, et mõni nooruk on hakanud end ise tunni ajal kägistama.



Ühe maakonnas asuva kooli töötaja rääkis «Sakalale», et nende õpilaste seas oli teineteise kägistamine muutunud populaarseks detsembris. Õpetajad said sellele jälile algklasside laste kaudu.



«Väikesed tüdrukud hakkasid vältima üht nurga taha jäävat tualettruumi,» kõneles kooli töötaja. Kui vältimise põhjust uurima hakati, selgus, et põhikooli tüdrukud tegelesid seal kägistamisega ning proovisid seda aeg-ajalt ka väiksemate peal. Õpetajad võtsid tualettruumid tähelepanu alla ning panid ohtlikule tegevusele piiri.



Töötaja rõhutas, et kägistamine levis just tütarlaste seas. Seda, et poisid sama asja proovinud oleks, selles koolis ei täheldatud.



Vahet tuleb teha kägistamisel mõnutunde saamiseks ning artikli algul kirjeldatud valuvõtetel. Vähemalt algklasside lapsed on kinnitanud, et nende peal katsetatud võtted ei pakkunud mingit head tunnet. Ainult valu.



Et selliseid vägivallajuhtumeid ära hoida, on õpetajad hakanud koolijuhtide kinnitusel laste tegevust vahetundides tähelepanelikumalt jälgima. Samas tunnistas Aavo Soopa, et lõplikult ei õnnestu säärastele tegudele tõenäoliselt kunagi piiri panna. «Täiskasvanuks saamine ei käi ilma vastuoludeta,» nentis ta.



Ene Raudla soovitab vanematel oma lapse käitumist jälgida, et kahtlastele mängudele kiiresti jälile jõuda.



«Lapsed ise täiskasvanutele sellistest mängudest tavaliselt ei räägi,» tunnistas Raudla. Seetõttu peaksid vanemad lapse tervisele tähelepanu pöörama.



«Tavaliselt kaebavad kägistamismängu harrastanud lapsed peavalu ning uimasust,» selgitas psühholoog. Suuremad tervisekahjustused võivad avalduda hiljem ja need võivad olla pöördumatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles