Et autojuhil tekiks võimalus lahtise killustiku tõttu purunenud esiklaasi eest hüvitist nõuda, tuleks maanteeameti teatel juhtunu registreerida politseis, kuid politsei selliseid juhtumeid ei menetle.
Juhi kahjunõue takerdub bürokraatia vastuolusse
2. aprill 2010, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhul kui autol puruneb teel oleva lahtise killustiku tõttu näiteks esiklaas, kuid maanteel pole sellise ohu kohta hoiatusmärke või kiiruspiirangut, soovitab maanteeamet juhil pöörduda esmalt politsei poole.
«Selliste juhtumite korral tuleb kahjusaajatel toimunu registreerida politseis ning pöörduda tee omaniku esindaja poole,» teatas maanteeameti avalike suhete osakonna juhataja Tiina Reismann.
Ta lisas, et pärast tee omaniku ehk Viljandimaal Lääne regionaalse maanteeameti (LRMA) poole pöördumine ei tähenda, et see kohe kahju hüvitama hakkaks. LRMA hakkaks vahendajaks autojuhi ja teed ehitanud firma või seda hooldava ettevõtte vahel.
Nõudeid polegi
Ehkki sellelgi talvel ja kevadel on Viljandimaal purunenud mitmekümne auto esiklaas, pole ükski sõidukijuht kahjunõudega maanteeametisse pöördunud. Ametlikel andmetel pole LRMA saanud vähemalt viimase kahe aasta jooksul ühtki kahjunõuet.
«Küll aga on üksikud pöördujad saanud telefoni teel tee ehitaja või hooldaja kontakti,» lausus Tiina Reismann.
Et kahjunõudega maanteeametisse minna, peab olema juhtunu politseis registreeritud, kuid see polegi nii lihtne.
«Politsei selliseid juhtumeid menetlema ei hakka,» kinnitas politsei pressiesindaja Agu Lall. «Kui on tegemist tõsisema juhtumiga, kus vajatakse politsei abi, aitab politsei inimesi, aga ka sel juhul sõltub kõik konkreetsest juhtumist.»
Lalli sõnul on esiklaasi kahjustamisest mõistlik politseile teatada. See teade fikseeritakse pöördumisena ning hiljem on sellest kasu kindlustusfirmaga suheldes. Kindlustus kannab autojuhi kulud aga vaid siis, kui autole on tehtud vabatahtlik kaskokindlustus. Kohustuslik liikluskindlustus purunenud esiklaasi või kivirahes kannatada saanud autokere remonti kinni ei maksa.
Eesti ühe suurema kindlustusfirma If statistika kohaselt on iga kolmas kaskokahju klaasi purunemine ning esiklaasikahjud kasvavad just kevadel.
Ehkki killustikukivide eest pole ükski autojuht kaitstud, soovitavad politsei ja maanteeamet kindlasti kinni pidada ohtlikesse piirkondadesse pandud hoiatusmärkidest.
Ohtu saab vähendada
LRMA liikluskorralduse osakonna peaspetsialisti Alard Tallo sõnul on autojuhi esimene võimalus end kivide eest kaitsta see, kui ta hoiab eessõitva autoga piisavat pikivahet.
«Kõige suurem oht kivi saada ongi eessõitva auto ratta alt,» selgitas ta. Üks suuremaid ohtusid on Tallo meelest see, kui lahtise killustikuga teel hakkab üks auto teisest mööduma.
Vastutuleva auto ratta alt lendava kivi vastu aitab Tallo sõnul aga väike sõidukiirus. «Vastusõitva auto alt ei lenda kivi mitte ette, vaid äärmisel juhul kõrvale,» lausus ta.
Nii võib juhtuda, et autojuht sõidab õhku paisatud kivi endale ise esiklaasi. Tallo sõnul võib sellisest õnnetusest pääseda, kui hoida kiirus alla 50 kilomeetri tunnis. «Mingit garantiid muidugi anda ei saa,» toonitas ta.
Tallo tunnistas, et viimase aasta jooksul on ta isegi kaks korda kivi esiklaasi saanud. «Eks mul tule palju sõita pinnatavatel teedel,» põhjendas ta. Sel kevadel purunes möödasõitva auto alt lennanud kivist ka teehooldusfirma traktori küljeaken.