Kuigi endiselt on jõus mitme Viljandimaa volikogu otsus alustada naabervaldadega ühinemisläbirääkimisi, on teema maakonnas pikka aega varjusurmas olnud.
Omavalitsused võtsid ühinemise taas jutuks
Viljandimaa omavalitsuste liidu korraldatud arutelu tõi maakonna linnade ja valdade juhid selles küsimuses jälle kokku.
Korraldajate sõnul olid ühinemist pooldavad ettepanekud enamasti konkreetsed ja praktilised, vastuväited olid tihti aga emotsioonidest kantud.
Nii tunti näiteks huvi, kuidas jääb ühinemise korral nimega; kas kohalik identiteet säilib ning kas maa ja linn võiksid üldse olla koos samas omavalitsuses.
Pooldajate hinnangul paraneb ühinedes avalike teenuste kvaliteet, raha tuleb eelarvetesse juurde ning paljusid asju on märksa lihtsam korraldada.
«Jutuks ei tulnud konkreetne piiride nihutamine, vaid ainult ühinemise plussid ja miinused,» täpsustas liidu tegevjuht Reevo Maidla. «Räägime asjadest tihti samade sõnadega, kuid aru saame millegipärast erinevalt.»
Maidla lisas, et omavalitsuste juhid lähenesid teemale üldistavalt. «Enamik saab aru, et ühinemine on vajalik, kui samas nähakse ka sellega kaasnevaid ohte ja probleeme.»
Endiselt on jõus Viiratsi, Paistu, Saarepeedi ja Pärsti vallavolikogu ning Viljandi linnavolikogu otsus alustada naaberomavalitsustega võimaliku ühinemise asjus läbirääkimisi.
«Peame jõudma seisukohale, kas need otsused tühistada või siis edasi liikuda,» rääkis Paistu vallavanem Ene Saar. «Et ühinemisega seonduv peab selgeks saama, tegimegi esimese kokkusaamise, mis ei jää kindlasti viimaseks.»
Reevo Maidla ütles, et kuigi ühinemine tuleb omavalitsustele kindlasti kasuks, ei ole tegemist ometi võluvitsaga, mis viiks kõik maakonna mured.
«Eesti inimarengu aruandes välja toodud probleeme ei saa lahendada avaliku sektori ümberkorraldamisega, siin on vaja juba riiklikke meetmeid,» selgitas Maidla. «Kohapeal saab küsimusi lahendada küll ja seda ka tehakse, aga nende mõjust ei piisa, et Viljandimaad Tallinna- või Tartu-suguseks tõmbekeskuseks arendada.»