Neljas päev. Vett tuleb ülalt ja alt

Ööga lisandusid mitmed tublid sentimeetrid ja iga tunniga tuleb lisa. Foto: Tõnis Korts

Hommik algas üsna vesiselt, vett tuli igalt poolt, nii ülevalt kui alt. Ööga lisandusid mitmed tublid sentimeetrid ja iga tunniga tuleb lisa.

Eilne vihm hakkab tasapisi mõjuma. Ümberkaudsetel luhtadel on kümneid sinikaelu ja siin-seal on näha halle sookurepaare. Ümber maja siblivad ja sibavad lumevabadel pindadel tihased, metsvindid, musträstad ja kuldnokad.

Mitu päeva järjest pole näha olnud tegutsemas kõrvalmetsas elutsevaid põtru. Nad armastavad videvikus tulla luha äärde noorde pajustikku maiustama. Ju siis on tasapisi märjenev küljealune ka nemad kõrgematesse kohtadesse peletanud. Siinsete luhtade põdrad liiguvad Kikepera raba randa ja sealtkandi põndakutele. Öördi poolt Halliste jõge aga Öördi raba randa ja kõrgematesse kohtadesse.

Soomaal tekivad kuivemates kohtades viiendal aastaajal tihti püsilaalad, kus on koos kümmekond põtra ja rohkemgi. Neid piiravad hundikarjad, aga üheskoos on neil kergem hunte tõrjuda.

Kui nii edasi läheb, võib järgmisel nädalalõpul tekkida ka selline suurvesi, mis viienda aastaaja mõõdu välja annab. Vihmasajud kindlustavad palju vett korraga ja siis ei jõua jõed seda vett ära kanda. Lumealune maa on külmumata ja osa vett imbub otse pinnasesse.

Kuiva jalaga enam silla juurde tee peale ei saa, aga väikestest kummikutest on esialgu küll. Eks näis, mis edasi saab, loodus on ettearvamatu.

«Sakala» leheküljel peab suurvee päevikut Soomaal Tipu külas elav Tõnis Korts, kes teenib igapäevast leiba maavalitsuses arengu- ja planeeringuosakonda juhatades. Lähemate nädalate jooksul kirjeldab ta, kuidas tuleb kevad Soomaale ja kuidas mõjutab kõrgvesi sealsete inimeste elu.