Juhiloata roolijoodikud pääsevad nüüdsest kergema karistusega

Foto on illustratiivne.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Riigikohtu hinnangul ei saa juhtimisõigust ära võtta inimeselt, kellel seda rikkumise ajal pole, ning seetõttu see lisakaristus loata roolijoodikuid edaspidi ei ähvarda.


Seni on juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kasutatud nii nende roolijoodikute puhul, kellel see on, kui ka nendel, kes isegi kaine peaga sõidukit juhtida ei tohiks.



Esimest korda pööras riigikohus ebakõlale tähelepanu mullu 23. septembril, kui tühistas Viru maakohtu otsuse võtta Vadim Kozlovskilt seitsmeks kuuks juhtimisõigus.



«Ei ole võimalik ära võtta sellist õigust, mida isikul ei olegi,» leidis riigikohtu kriminaalkolleegium.



15. märtsil langetas riigikohus ka teise samasisulise otsuse, seekord purjuspäi Tallinnas hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustanud Martin Ruiso süüasjas.


Vanemprokurör Küllike Taits tõdes, et prokuröridel tuleb riigikohtu otsustest lähtuda ja edaspidi pole võimalik kohtult sellistel puhkudel juhtimisõiguse äravõtmist taotleda.



Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis oma otsuses siiski, et liiklusrikkumistega vahele jäänud inimestele on võimalik juhtimisõiguse andmist piirata, kuid selleks peaks riigikogu seadust muutma.



Viljandi politseijaoskonna juhi politseileitnant Alvar Pähkli arvates on tegemist eelkõige juriidilise küsimusega, mis võib küll riivata inimeste õiglustunnet, kuid puudutab reaalses elus vaid üksikuid juhtumeid.



«Juhtimisõiguseta roolijoodikute osa on väga suur — kolmandik või isegi pool,» rääkis Pähkel. «Samas ei hakka peaaegu ükski neist ka pärast politseile vahelejäämist luba tegema ja seetõttu pole mõtet neile seda keelata.»



Purjuspäi rooli istunu jääks loata sõidu eest õigupoolest üldse karistamata, sest erinevalt kainest juhtimisõiguseta juhist ei saa talle selle eest isegi trahvi määrata.



«Joobes juhtimine on kriminaalkuritegu, juhtimisõiguseta rooli istumine aga väärtegu,» selgitas politseileitnant. «Juhul kui tegemist on mõlemaga korraga, menetletakse asja raskemast ehk kuriteost lähtudes ja karistatakse inimest selle eest.»



Küllike Taits juhtis tähelepanu veel ühele aspektile, mis loata juhile eelise annab. Nimelt saab inimest, kellel on juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud, järgmine kord roolist tabades karistada kriminaalkorras paragrahvi alusel, mis käsitleb kohtuotsuse täitmatajätmist.



«Neil isikutel, kellel juhtimisõigust pole ja kellelt kohus riigikohtu arvates seda ära võtta ei saa, selline oht ei ähvarda — neid saab rooliistumise eest karistada vaid väärteo korras,» tõdest Taits. «Siin on mõtlemiskoht näiteks võrdse kohtlemise printsiibi valguses.»

Tagasi üles