Teine päev: Tee taluni tuleb ära tähistada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Reedel, 26. märtsil Tipu külas, Sonni talu juures tehtud fotod. Suurveeni on veel aega.
Reedel, 26. märtsil Tipu külas, Sonni talu juures tehtud fotod. Suurveeni on veel aega. Foto: Tõnis Korts

Täna öösel olin tööülesannete tõttu Saaremaal ja sõitsin Soomaalt läbi pärastlõunal. Pean tunnistama, et Soomaa kauaaegsel elanikul Indrek Heinal oli õigus, kui ta nädala keskel ütles, et suurveeni läheb veel aega.


Rahvuspargi Pärnu poole jäävas osas kestab suur talv. Raudna ja Navesti jõgi püsivad sängis. Vesi on küll jää peale tulnud, kuid uputust ei paista.



Tipu kandis on vesi ööga tõusnud viis sentimeetrit. See tähendab, et vesi voolab vaikselt jõest välja kraavidesse ja heinamaale.



Edasi sõltub kõik ilmast. Suurvee tekkeks on vaja lühikese ajaga suurt veekogust ja see tuleb siis, kui sooja ilmaga sajab vihma. Kui päevad on päikeselised ja ööd külmad, siis päeval vesi aurustub ja ööga voolab hulk vett jõge mööda alla. Teatud tingimuste kokkulangemise korral võib täiesti juhtuda, et suurvett ei tulegi.


Sel nädalavahetusel pean tokkidega ära tähistama tee, mis viib suurelt teelt Räksi silla juurest talu hoovi. See lõik on ehk 60 meetrit pikk, aga üsna käänuline. Kui suurvesi pärale jõuab, peab tee olema tähistatud, sest selle kõrval asuvad kraavid ja vesi muutub järsult sügavamaks.

Talu juurde viivat teelõiku on Sonni talu elanikud pikki aastaid täitnud. Eks minulgi tule seda tihti teha, sest suurvee ajal lõhub seda vool.

«Sakala» leheküljel peab suurvee päevikut Soomaal Tipu külas elav Tõnis Korts, kes teenib igapäevast leiba maavalitsuses arengu- ja planeeringuosakonda juhatades. Lähemate nädalate jooksul kirjeldab ta, kuidas tuleb kevad Soomaale ja kuidas mõjutab kõrgvesi sealsete inimeste elu.
Tagasi üles