Ettevalmistus suurveeks

Suurevee-eelne aeg Soomaal. Foto: Tõnis Korts

«Sakala» leheküljel alustab suurvee päeviku pidamist Soomaal Tipu külas elav Tõnis Korts, kes teenib igapäevast leiba maavalitsuses arengu- ja planeeringuosakonda juhatades. Lähemate nädalate jooksul kirjeldab ta, kuidas tuleb kevad Soomaale ja kuidas mõjutab kõrgvesi sealsete inimeste elu.

24. märts

Elu Soomaal õpetab väga selgelt, et rege paranda suvel ja vankrit talvel. Soomaal toimetades tuleb järgida loodusseadusi, mitte omi tahtmisi ja võimalusi. Olgu see küttepuude varumine, heinategu või mis tahes muu tegevus. Kui katsud loodusest targem olla ja omapäi talitada, kutsutakse sind ruttu korrale. Jätad talvel heinamaa äärest tehtud küttepuud sinnasamasse virna, võib vesi nad võtta ja kanda Pärnu poole.

Nii õpetab loodus soomaalasi aastast aastasse. Kes kohaneb looduse rütmidega, see jääb. On suur võimalus, et need rütmid hakkavad talle meeldima ja ta ei kujuta edasist elu ilma ettegi. Kes aga ei kohane, see läheb ja on väga tõenäoline, et ta mitte kunagi tagasi ei tule.

Viies aastaaeg Soomaal võib tulla sel aastal eriti veerohke. Seda ütlevad nii sisetunne kui looduse märgid. Jää on jõgedel alles ja moodustab paisu, mis ei lase veel vabalt minna. See tingib omakorda kiire ja erakordse suurvee. Esimesed märgid viiendast aastaajast ilmusid eelmisel nädalal, kui koos sookurgede saabumisega värvus lumi luhtadel ja metsades asuvatel soonetistel roostepruuniks.

Altpoolt pressiv vesi annab märku saabuvast kevadest ja seda protsessi ei suuda keegi peatada. Huvitavalt langes see kindel märk suurvee tulekust sel aastal kokku kalendrikevade algusega. Kõige esimesena olid märgid suurvee peatsest saabumisest jälgitavad Halliste jõel Tipu külas. Mõni aeg hiljem Sandras ja Riisal.

Eelmisel nädalavahetusel tuli koristada kõik talvel löödud küttepuud, et vesi neid ära ei viiks. Auru Madis vedas ja kandis veel hilistel õhtutundidel lõhutud haavapalgid kindlasse kohta - oma Auru tallu, kust suurvesi neid kätte ei saa. Ei tohi ju väärt materjali, millest enda ja teiste rõõmuks puukausse voolida, allavett lasta.

Sel esmaspäeval ja teisipäeval jätkas vesi jões tasapisi tõusmist. Kolmapäeva õhtuks sai Halliste säng täis ja öö hakul hakkas vesi vaikselt jõest heinamaale voolama. Kolmapäeval tuli kanuud aiapostide külge kinnitada, et vesi neid allavoolu ei viiks. Öökülmad mõjutavad vee pealevoolu, kuid see mõju on päev-kaks hiljem. Praegu pääseb veel vabalt kuiva jalaga välja. Eks näis, mis homme saab...

25. märts

Ehkki öösel oli viis kraadi külma, tõusis vesi jões 15 sentimeetrit ning hakkas hommikul jõest välja tulema. Praegu on võimalik autoga külast välja pääseda.