Maa hakkab sulama

Päiksepoolsetel nõlvadel on kõrred hakanud lund sööma. Foto: Maarja Möldre

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel oli kolmapäeva hommikul Viljandis maa külmunud kahe sentimeetri sügavuselt.

«Arvestada tuleb, et külmumissügavust mõõdetakse vaid Viljandi vaatlusväljakul ning loodusliku rohukatte all,» toonitas instituudi ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Külli Loodla. «Metsades ja põldudel võib see olla väga erinev. Oluline on see, kas külma saabudes oli maapinnal lumi ja kui paks see oli ning kas tegemist on näiteks künni või rohumaaga.»

Talve jooksul oli maksimaalne külmumissügavus Viljandis 21 sentimeetrit ajavahemikus 31. jaanuarist 3. veebruarini.

Karksi valla Sõrmuse talu peremees Jaak Põldma ütles, et metsas lumekasuka all on maa üles sulanud.

«Traktor vajub juba sisse ja metsa saab sõita, kui jäljed on ette sõtkutud ja hommikul külmetab,» rääkis ta. Põldma sõnul külmetas talvine pakane maad siiski nii palju, et metsa sai vedada. Tema teada on maapinnale ilmunud mutimullahunnikuid.

Kõpu vallavalitsus keelas tänasest vallateedel sõita üle kaheksatonnise täismassiga veokitel.

Täna hommikul oli maapind Eesti eri kohtades külmunud 2-37 sentimeetri sügavuselt.

Talvine maksimaalne külmumissügavus oli Kuusikul 3. jaanuarist 7. veebruarini 46 sentimeetrit, Pärnus 22. detsembrist 20. märtsini 34 sentimeetrit, Narva-Jõesuus 1. ja 2. ning 19. ja 20. veebruaril 44 sentimeetrit, Võrus 1.-3. veebruarini 50 sentimeetrit ja Lääne-Nigulas 4.-9. veebruarini 36 sentimeetrit.

Vähem külmus maa Türil, kus 21.-27. veebruarini mõõdeti külmumissügavuseks 16 sentimeetrit, ning Jõgeval oli 29. jaanuarist 2. märtsini keltsa 18 sentimeetri jagu.