/nginx/o/2010/03/24/336828t1h269c.jpg)
Pärast tihedat talvist lumelükkamist on omavalitsustel teehoiuraha lõppenud ning vallad otsivad võimalusi, kust uusi summasid leida.
Suvine teehoole nõuab ametnikelt nupukust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe nentis, et teede hooldamiseks mõeldud 250 000 krooni on juba ammu otsas ja osa arveid on veel laekumata. Tema hinnangul võib talihooldeks kulunud summa tõusta 400 000 kroonini.
«Lisaraha pole kuskilt leida,» nentis Kannimäe. «Selle all kannatab suvine teehoole, aga paariks hööveldamiseks leiame ikka võimaluse.»
Kannimäe ei usu, et riik annab omavalitsustele lisaraha. «Vallad peavad ise kuidagi hakkama saama,» lausus ta.
Tarvastu valla majandusnõunik Rein Anton ütles, et teede tarvis mõeldud raha on otsas ja vallavolikogul tuleb otsustada, kust lisasumma leida.
Kõo vallavanem Tarmo Riisk nentis, et jaanuaris ja veebruaris kulus lumetõrje peale 150 000 krooni, mis on umbes pool kogu teehoiusummast, ning märtsikuu eest on arved veel tulemata. Vallavalitsus lubab teed ikkagi mingil moel korras hoida.
«Eks me kuidagi kombineeri ja vingerda,» lausus vallavanem.
Kõos on vallateid umbes 30 kilomeetrit, kuid Riiski sõnul tuleb veidi ka erateid kohendada.
Kõpu vallal oli 250 kilomeetri vallateede hoiuks 300 000 krooni ja majandusspetsialist Argo Taltsi sõnul on suurem osa sellest kulunud lumelükkamiseks.
«Raskeks läheb, aga suvised teetööd tegemata ei jää,» lubas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda tõdes, et erakordne talv ja lumerohkus panid omavalitsustele suurema rahalise kohustuse kui varasematel aastatel.
«Kuigi ministeerium mõistab omavalitsuste muret, on neid siiski üsna keeruline eelarveaasta keskel aidata,» lausus ta.
Vastavalt seadusele peab kohalike teede korrashoiu tagama omavalitsus.