Naised peavad maarjapäeva

Maarjapäeva kommete hulka kuulub saunaskäimine, aga ka silmade pesemine.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Maarjapäeva, 25. märtsi varahommikul kutsutakse naisi Viljandi lossimägedesse päikest tervitama ja soove soovima, nagu meie esiemad on seda naistepühal ammustest aegadest teinud.


Kell 5.45 kogunevad naistepüha tähistajad pärimusmuusika aida ees ja kõnnivad sealt Kaevumäele. Tulijate riietus võiks olla naiselik ja hele, peas valge rätt. Korraldajad pärimusmuusika keskusest paluvad tulijatel kaasa võtta pannkooke, õunu, kooki, maarjapuna ehk punast jooki ja värvilise paela.

Kaevumäel tervitatakse päikest, tänades teda lauluga ja lausudes häid soove. Siis võetakse linnupetet, seotakse kaasa võetud paelad soove soovides puude oktsele, kiigutakse ja lauldakse ning mängitakse ringmänge.

Pärimusmuusika aidas maitstakse kaasa toodud pannkooke ja punast jooki. Veel on kavas emade, vanaemade ja enda nimelugude jutustamine ja küünalde süütamine, maarjapäeva laulud ja pillilood, nimepäevaliste õnnitlemine, ennustamine ja elutarkusering.

Rahvasuus maarjapäev on meil kevadiste tähtpäevade seas üks tähtsamaid. See on päev, mil abielunaised pidutsevad ja käivad kõrtsis. Nagu kõigil naistepühadel, nii peavad ka maarjapäeval naistepeole või selle lähedusse sattunud mehed naistele välja tegema.

Tuntud on maarjapäeval seakontidega ennustamine ning ilma järgi kevadiste ilmade ennustamine. Paastumaarjapäeval on keelatud naiste käsitööd.

Maarjapäeva kui naiste väe püha on tähistatud lauludega päikest tervitades, kiikudes ja saunas käies. Nõutud on valgete rõivaste kandmine. Rituaalsed toidud on punased marjad, ülepannikoogid, samuti kuivatatud kala. Punase veini, mahla või tee joomine sel päeval pidi andma kogu aastaks õitsva välimuse ja puna põsile.

Maarjapäeva tähistamist korraldavad Viljandi kultuuriakadeemia huvijuhi-loovtegevuse õpetaja teise kursuse tudengid Merilin Sepp, Merle Harjo ja Tuuli Kaeramaa ning Eesti pärimusmuusika keskus.

Tagasi üles