Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
Aktsiaseltsi Electrum tegevdirektori Peeter Kuuse sõnul on hind praegu eritööde puhul tunduvalt olulisem tegur kui kvaliteet.Märtsis lõpetas Viljandi aktsiaselts Electrum Brüsselis Eesti Euroopa Liidu esinduse elektrisüsteemide paigaldamise.
Firma tegevdirektori Peeter Kuuse sõnul pole välismaal ehitamas käimine mingi hõlptulu teenimine, sest enamasti hoolivad tellijad hinnast rohkem kui kvaliteedist.
Peeter Kuusk, miks just Electrum Brüsseli Eesti esindust renoveerima valiti?
Peatöövõtja oli aktsiaselts Koger & Partnerid, kellega oleme ennegi koostööd teinud, näiteks kaks aastat tagasi Eesti Berliini saatkonna puhul.
Brüsselis renoveeritud 11-korruselisse majja tuli meil paigaldada kogu elektrisüsteem. Septembris alanud töö kestis umbes kuus kuud, otsi käisime kokku tõmbamas märtsis.
Hoone elektrisüsteem läks kokku maksma 5,5 miljonit krooni. Ametnikele loodi üsna kallid töökohad ja ainuüksi eksklusiivsed valgustid võtsid elektritööde eelarvest 1,7 miljonit.
Kas välismaal ehitamine on kodumaal töötamisest raskem?
Mehed peavad kodust eemal olema see on põhiline raskus. Graafikud on pingelised ja nädalas on vaid üks puhkepäev, nii et ekskursioonil käimine see ei ole.
Tööload muretseb peatöövõtja ning et saatkonnad asuvad Eesti territooriumil, on asjaajamine selle võrra lihtsam.
Kas olete välismaal peale saatkondade veel midagi teinud?
Kui Lätit välismaaks nimetada, siis küll: 1995. aastal ühe restorani ja hotelli Riia vanalinnas ning samal aastal ka ÜRO esinduse Riias.
Kas välismaal ehitamine on tulusam kui Eestis?
Seda ei saa öelda. Samuti ei saa öelda, et see oleks vähem kasumlik. Kõik oleneb sellest, milline on konkurss. Mängu tulevad kogemused ja koostöö tellijaga.
Kas pärast Eesti Euroopa Liitu jõudmist hakkab piiritaguseid otsi rohkem tulema? On teil neid üldse vaja või on siingi tööd küllalt?
Tööd on siin ka, aga huvi eestlaste vastu on järsult kasvanud. Kui enne piirdus välismaal tööl käimine enam-vähem sellega, et Eesti riik ehitas kuhugi saatkonda ja ehitaja leidmiseks korraldas Eestis konkursi, siis nüüd on märgata huvi siinse tööjõu rentimise vastu.
Soovitakse partnerit, kes saadaks oma elektrikud omal vastutusel kohale ja kelle kaudu meestele palka makstaks. Töid juhivad nad ise. Midagi jääb ka Eesti firmale, aga tulus see äri pole.
Milliste töödega te põhiliselt tegelete?
Enam-vähem kõigega. Teeme Tallinnas palju kortermajade elektrisüsteeme, aga objektide hulgas on ka hotelle, pankasid, tootmishooneid, bensiinijaamu ja ladusid. Viljandis viimasel ajal tööd eriti polegi.
Eelmise aasta suurim ja keerulisim töö oli Sillamäe akude utiliseerimise tehas. Euroopas on selliseid vaid mõned üksikud.
Kui Eesti elektrifirmad pingeritta panna, siis millisel kohal teie olete?
Sellist edetabelit peab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja selles on ka need, kes pole ainult elektritöödele spetsialiseerunud. Meie oleme 2002. aasta andmetel 15. kohal ja meist ülespoole jääb ainult neli puhtalt elektritöödega tegelevat firmat.
Käibe järgi on kõige suuremad ikkagi need, kes teevad mahukaid liinitöid, nagu Empower. Ka meie teeme liinitöid, kuid mitte eriti palju.
Üks teie objektidest, Viljandis asuv eramaja pälvis 2003. aasta parima elektripaigaldise tiitli, edestades teisele kohale jäänud lennujaama ja kolmandaks tulnud Tallinna kaubanduskeskust. Mis selles majas siis nii erakordset on?
See eramu on täielikult elekterküttel. Kasutatud on lae- ja põrandakütte kombinatsiooni.
Põrandaküte on Eestis väga levinud, aga laeküte on siin vähe tuntud, kuigi seda kasutatakse Põhjamaades juba 40 aastat.
Tänu nende kombineerimisele ja elektritarbimise kergele reguleeritavusele on kulu suhteliselt väike. Jaanuaris läks kogu elekter selles 167-ruutmeetrises majas maksma 2620 krooni.
Teiseks hinnati kõrgelt valgustuse lahendust. See on ratsionaalne ja kasutajasõbralik. Lamp ei pea alati lülitist süttima, valgus võib teatud kohtades, nagu WC-s ja esikus, ka liikumise peale põlema minna. Elutoas või magamistoas, kus inimene on mõnikord pikka aega liikumatult, ei ole see süsteem muidugi mõeldav.
2002. aastal sai Electrum Elektriliidult ka Tunnustatud Elektritööde Ettevõtte tiitli.
Kui palju selline tunnustus firmale kasuks tuleb?
Tööd sellised asjad meile juurde ei anna. Ehitajaid, kes meilt teenust ostavad, see ei huvita. Nii ehitusfirmad kui riik, kes korraldavad töövõtja leidmiseks konkursi, ei osta teenust ega kvaliteeti, vaid hinda. See on määrav ja selle taha jääb kõik.
Kui me elektritööde projekti kätte saame, hakkab kohe selle ümbertegemine, et kvaliteet oluliselt ei alaneks, aga töö tuleks odavam. Ilmselt kehtib see ka teiste eritööde puhul.
Aktsiaselts Electrum
Asutatud 1991. aastal.
Aktsiakapitali miljon krooni.
2003. aasta käive 42 miljonit krooni.
58 töötajat, neist 28 elektrikut, 6 töödejuhatajat, 4 projektijuhti ja 2 projekteerijat.
Tuntumad objektid: Viljandi Kultuuriakadeemia, Centrum, Grand Hotel Viljandi, Tartu Vanemuise Kontserdimaja ja Lõunakeskus.
Allikas: Electrum