Viljandi järv ootab kiireid otsuseid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tehnikateaduste doktor Harald-Adam Velneri sõnul on praegu viimane aeg otsustada, milliseks kujuneb XXI sajandil Viljandi järve saatus.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori väitel tuleb inimestel just praegu valida, mida nad tulevikus Viljandi järvelt tahavad. Kas nad lasevad sellel vähehaaval kinni kasvada, on rahul selle külje alla moodustuva märgalaga või loovad järve kõrvale veel ühe veehoidla ja muudavad läbipääsetavaks kunagise hansatee.

Velner on veendunud, et see otsus ei mõjuta ainult lähemaid aastaid või aastakümneid, vaid on kogu XXI sajandi küsimus. Harald-Adam Velner, miks on Viljandi järve seisukord pidevalt halvenenud? Viljandi järve on ühelt küljelt valgunud linna sademe- ja teiselt küljelt põllumajanduspiirkondade veed. Järvevee fosfori- ja lämmastikusisaldus on seetõttu kasvanud ning see tingib omakorda veekogu vananemise, kinnikasvamise ja põhjamuda suurenemise. Vee juurdevool Viljandi järve on väga väike ning pikemas perspektiivis tuleks luua võimalus veekogu läbivoolu suurendamiseks. Kust Viljandi järv praegu oma vee saab? Valuojast ja veel ühest väikesest ojast, kuid seda on väga vähe. Viljandi järve õnnetus ongi selles, et tal ei ole enam läbivoolu. Vanasti, 200—300 aastat tagasi see muidugi oli. Siis läks siit läbi ka Peipsi ja Pärnu lahe vaheline suur veetee. Kunagi oli Tänassilma jõgi järvega otseühenduses, kuid nüüd on veelahe siit Tartu poole nihkunud ning Tänassilma vesi jõuab järve ainult suurvee ajal. Põhiliselt voolab Tänassilma jõgi praegu Tartu poole ning selle ja Viljandi järve vahel asub soostunud mädajärv. Kuidas oleks võimalik järve läbivoolu suurendada? Meie, veeinseneride arvates tuleks teha umbes poole kilomeetri pikkune kanal, mis ulatuks Tänassilma jõe algusest Viljandi järveni. Praegu asub sellel kohal kraav, kuid seda tuleks süvendada ja laiendada. Vett saaksime sinna juhtida umbes seitsme kilomeetri kaugusel asuvast Ärma jõest. Sellele tuleks rajada madal pais, nii et kui tavaliselt voolab Tänassilma jõgi Võrtsjärve poole, siis suurvee ajal saaks paisu reguleerimise teel suunata osa vett Viljandi järve. Järve teise otsa, Raudna jõe suudmesse tuleb teha samuti väike pais, millega saaksime vett Raudna suunas vajadusel läbi lasta. Kui suurvee ajal saab Tänassilma jõkke juhtida Ärma jõe veed, on meil võimalik pika aja jooksul moodustada Viljandi järvest Tartu poole jäävasse orgu veehoidla, mis tõstaks kogu Viljandi, Viiratsi ja Vana-Võidu piirkonna atraktiivsust. Arhitektidele teeb muret, milliseks jääb siis järveäärses puhketsoonis veepinna kõrgus, seda palju tõsta ei saa. Niisugusel moel kanali ehitusel ja vee juurdetoomisel ei tohikski see aga tõusta. Mis räägib selle plaani vastu? Teatavasti on realiseerimisel projekt, mille kohaselt tuleb Kösti Viljandi uus biopuhastusjaam. Selleks on Euroopa Liidust saadud ka ISPA raha. Projekti kohaselt kavatsetakse kõik Viljandi heitveed, küll puhastatud kujul, suunata Kösti külje alla mädasoosse. See suurendab vooluhulka sinna ligi kümme korda, praeguselt 20 liitrilt sekundis umbes 250 liitrile sekundis. Praegu juhitakse ju 80 protsenti Viljandi heitvetest põhiliselt Raudna poole ning Kösti läheb ainult väike osa. Bioloogide ütlemist mööda tekib uue projekti elluviimisel Kösti suurepärane märgala, kus tulevikus hakkaksid kasvama haruldased taimed ja kuhu saaks teha jalutusrajad. Meie aga arvame, et see kõik on küll ilus, aga kui juhtub nii, et puhastusseadmed ei tööta normaalselt, hakkavad heitveed märgalal haisema. Kuhu siis teie arvates need heitveed juhtida tuleks? Alternatiiv on see, et me ei laseks puhastatud heitvett sinnasamasse mädasoosse, vaid juhiksime selle toru kaudu umbes 7,5 kilomeetrit edasi allapoole Ärma jõe sissevoolu Tänassilma orgu, kus see siis pinnases filtreerub ning Tänassilma jõge pidi allavoolu edasi läheb. Sellisel juhul jääb meil tulevikus siiski võimalus luua veehoidla, kui võsa maha võtame ja põhja süvendame. Oponendid ütlevad muidugi, et veehoidla rajamiseks peab mädasoost palju turvast välja võtma ning see maksab palju. Muidugi maksab, aga kui teeme seda 10—20 aasta jooksul, siis on see realistlik. Kui palju see kõik siis maksma läheks? Kanali ehitus oleks mõne miljoni küsimus ja see poleks üldsegi ületamatu summa. Ka torupanek ei oleks väga kallis, nii kümne miljoni krooni ringis. Kogu biopuhasti maksumusest, mis on 150 miljonit krooni, oleks see alla kümne protsendi. Oponendid ütlevad muidugi täie õigusega, et Ärma jõgi ei ole puhas — selle lähedal asub Ekseko ja nii kaua kui kombinaat oma praeguse tehnikaga läga põldudele veab, valgub mingi osa sellest ka Ärma jõkke. Praegu jookseb Ärma jõgi aga Võrtsjärve ning probleem tuleb ikkagi võimalikult kiiresti lahendada. Nii et asi ei ole ainult selles, et kohe peaks hakkama veehoidlat rajama? Ma ei ole kunagi öelnud, et veehoidlat tuleb täna või homme tegema hakata. See on ebareaalne, sest summad on suured. Põhimõtteline vaidlus käib ikkagi lodu ümber, kuhu heitveed juhtida. Praegu on aga just see aeg, kui peame valima, mida me tulevikus tahame, sest Köstis pole veel midagi olulist tehtud. Selle kümne miljoni investeerimine pikemasse torusse annab meile võimaluse veel 20 aastat mõelda. Kui me seda aga ei tee ning hakkame lodusse juhtima senisest kümme korda rohkem heitvett, võime vaid ette kujutada, mis juhtub siis, kui pumbajaam mingil põhjusel ei tööta ja heitvett ei puhastata. Solk jookseb täie jõuga sinnasamasse ja lodu puhastamine läheb siis juba väga kalliks maksma. Pikema heitvee äravoolu toru panek ei takistaks aga absoluutselt Viljandi puhastusseadme rajamist ja kogu linna kanaliseerimist. Kust selleks raha leida? Euroopa Liit tahab meilt saada keskkonnaprojektide ettepanekuid. Teame aga ka seda, et kui küsime kümme miljonit Eesti krooni, siis seda ei anta, sest see on liiga väike ettevõtmine. Euroliit tahab saada ikkagi suuri projekte, mille maksumus on vähemalt paarkümmend miljonit eurot ja mis annaksid ka Euroopas silmapaistva tulemuse. Veehoidla ning järvevee reguleerimise projekt, mis on seotud nii Viljandi, Võrtsjärve kui kogu endise hansa veeteega, kõlab minu meelest ka Euroopas hästi ning selle peale võib raha saada. Mille taga siis asi seisab? Kes peaks sellega tegelema? Minu kolleeg, insener Enno Kirt tegi kodanikualgatuse korras kunagi ühe ideekavandi, millega käisime maavanem Helir-Valdor Seedri juures. Siis võeti maavalitsuses vastu otsus, et seda asja on vaja uurida. Maavanem valiti aga parlamenti ja sinna asi vist jäigi. Sügisel oli meil kohtumine Viljandi linnapeaga ning siis oli sellest asjast huvitatud aselinnapea Karl Õmblus. Tema aga lahkus töölt. Nii et praegu on see asi vist seisma jäänud. Mida aga oleks vaja esmajärjekorras teha? Keegi — ma ei tea, kas see peaks olema maavalitsus, linn, keskkonnateenistus või keegi teine — peaks taotlema Keskkonnaministeeriumilt või Keskkonnainvesteeringute Keskuselt raha täpsemaks uuringuks. Iga projekti puhul on ju vaja teha enne keskkonnahinnang. Asja muudab raskeks see, et maavalitsuste staatus on praegu väga segane. Lisaks Viljandile puudutab kõnealune projekt ka teisi omavalitsusi, kuigi kanali rajamine ja toru panemine oleksid küll linna võimuses. Õigupoolest ongi see kolme piirkonna, Pärnu, Viljandi ja Tartu ühine küsimus. Kas teie meelest on Viljandil turismipiirkonnana perspektiivi? Eestlased tahavad olla ikka kõige ilusamad ja paremad ning Viljandi inimesed veel eriti. On aga selge, et ega siin suurt midagi vaadata ei ole. Viljandi järv on küll väga ilus, kuid selliseid leidub Euroopas palju. Kui aga tõesti avaneks võimalus siit kas kanuude või paatidega sõita Võrtsjärveni ja sealt Emajõge pidi edasi Peipsile ning teistpidi Soomaa kaudu mereni, oleks see loodusturistile juba midagi. Veehoidlal saaks teha sõudevõistlusi ja isegi väikseid purjeregatte ning seegi oleks turistidele mingi tegevus. Vaevalt aga keegi tuleks siia mädasoosse ühte erilist taime vaatama. Järv ja veehoidla looksid Viljandisse midagi atraktiivset. VILJANDI JÄRV
Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4,33 kilomeetrit, maksimaalne laius 435 ja minimaalne 120 meetrit (järve keskosas). Järve pindala on 158 hektarit, maksimaalne sügavus 11 meetrit. Keskmine veepinna kõrgus üle merepinna on 42,35 meetrit.
Allikas: Viljandi kodulehekülg

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles