Unustatud mõisad avavad Viljandimaal suvel uksi

Sajandeid von Anrepite aadliperekonna käes olnud Kärstna mõis on praegu Kärstna küla süda: seal asub lasteaed, perearsti kabinet, raamatukogu, muuseum ja palju muud. Foto: Marko Saarm

Koolidirektor Anu Roht pakub Kärstna mõisa ühe vaatamisväärsusena välja ovaalsaali, mille restauraatorid juba mõni aasta tagasi kauniks lõid.Selle suvel viiel päeval on kümmekond Viljandimaa mõisat hommikust õhtuni avatud, meelitades möödasõitjat hoogu maha võtma ja enese vastu lähemat huvi tundma.

Ka sportlik hasart tuleb kultuuripärandit austavale matkahuvilisele seekord kasuks, sest lisaks nauditavale miljööle saab rändaja kaasa mõisapiltidega kupongiraamatu, millesse suve jooksul templeid korjata.

Kümmet Viljandimaa mõisat külastanud pere või üksikuitaja vahel loositakse sügise hakul välja pääsmed Ugala etendusele "Onu Vanja", mille mängukoht on teatavasti Olustvere mõis.

Sportlik hasart ja kultuurihuvi

Ettevõtmise "Unustatud mõisad" on algatanud ja sellele omavalitsusjuhtide heakskiidu leidnud Viljandimaa Arenduskeskuse juht Urmas Tuuleveski.

Sel nädalal arutasid unustatud mõisate retke üksikasju juba koolijuhid ja muud lähemad töötegijad. Kaaslööjate hulgas on praegu Suislepa, Kärstna, Suure-Kõpu, Õisu, Vana-Võidu, Olustvere, Heimtali, Pärsti, Polli ja Viljandi mõis, liituda võivad aga ka Lahmuse ja Väikemõisa.

Ettevõtmine ei tähenda, et muudel päevadel mõisakomplekside juurde tee suletud oleks, aga siis ei pruugi võõras peamaja uksi avatuna leida ning teda ei oota ehk lahke kohalik inimene, kes mõistab küsimustele vastata, põnevaid legende rääkida või majas pooleli olevatele restaureerimistöödele kommentaare anda.

Võimalusel pakutakse just neil viiel päeval külastajale teed või kohvi, tehakse neile hobukaarikuga sõitu või juhatatakse nad edasi põnevale näitusele, mis piirkonna elu tutvustab. Kogu ettevõtmise iva seisneb baltisakslastest jäänud kultuuripärandi vastu huvi äratamises ja mõisamiljöö väärtustamises.

Retk "Unustatud mõisad" sobib nii kodumaakonna inimestele kui kaugemalt tulnuile. Enamik nimetatud paikadest on tuttavad küll koolide asukohtadena, aga suvel tukuvad need maanteede ääres tihtipeale vaikuses. Just suvel, kui roheline ümbrus ja park ehitistele väärtust lisab, võiks ärgata mälestus neist kui mõisatest.

Raha üksi ei loe midagi

"Mõis on unikaalne kasvatus- ja õpetusvahend, iga piirkonna uhkus," rõhutab Urmas Tuuleveski. ""Unustatud mõisate" eesmärk ei ole raha teenimine, kuigi väikest külastustasu me eeldame. Hoopis kultuuripärandi teadvustamine on see tulu!"

Kärstna Põhikooli direktor Anu Roht on kahe käega nõus projektis kaasa lööma. "Tegelikult oleme ju niigi juhuslikke möödasõitjaid märgates neid ikka sisse kutsunud ja nendega suhtlemiseks vaba hetke leidnud," rääkis ta. "Kord saime ühelt suviselt rändurilt, täiesti võõralt inimeselt elektroonilise kirja, milles ta pärast möödasõitmist meid südamest tänas. Talle olid hea mulje jätnud siinne korrastatud park ja mõisamaja puhtad aknad, mis meie meelest sugugi nii ülearu korras ja puhtad ei ole."

Anu Roht lisas, et organiseerimiskogemusi nende koolil jätkub. "Ma ise olen näiteks võimeline Kärstnas tegema ekskursiooni, mis võib kesta kuni kaks tundi."

"Unustatud mõisate" projekt sobib Kärstnale tänavu aga eriti hästi. Nimelt möödub sel aastal 385 aastat Kärstna mõisa ajaloolistes ürikutes esimest korda mainimisest, 160 aastat Kärstna Kabelimäele pronksist Anrepi lõvi toomisest ja 80 aastat ajast, mil mõisahoonesse kolis kool.

"UNUSTATUD MÕISAD"
Viljandimaa mõisad ootavad huvilisi 22. mail, 5. ja 26. juunil ning 8. ja 17. juulil 2004. aastal kella 10— – 18.
Lahke võõrustaja ootab kindlasti Suislepa, Kärstna, Suure-Kõpu, Õisu, Vana-Võidu, Olustvere, Heimtali, Pärsti, Polli ja Viljandi mõisas.
Allikas: Urmas Tuuleveski