Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
Kindlasti on paljudel inimestel peast läbi käinud mõte endale interneti kodulehekülg teha.
Mõnel on jäänud asi toppama oskuste puudumise taha. Mõni aga pole leidnud vastust lihtsale küsimusele: milleks konkreetselt mulle kodulehte vaja on?
Järgnevalt annab "Sakala" esmaseid näpunäiteid kodulehekülje tegemise kohta.
Kõige tähtsam ongi püstitada endale küsimus: mis eesmärgil kodulehte teha?
Firma puhul on vastus lihtne. Kui ettevõttel pole internetis kodulehte, võib tekkida tunne, et tal ei lähe kõige paremini või hakkab ta koguni pankrotti minema. Seega on koduleht paljuski prestiizhi küsimus.
Isikliku kodulehe järele otsest vajadust enamasti pole. Suurem arvutisõber võib sellega demonstreerida oma programmeerimisoskusi, kunstnikul võimaldab see esitleda oma töid ja koguda tuntust, kuid suur hulk kodulehekülgi on sageli üsna sisutühjad.
Tüüpiline kodulehekülg on suhteliselt algelise kujundusega. Sealt leiab paar sõna selle autori ning tema sõprade, hobide ja muude tegemiste kohta. Samuti on seal tavaliselt hulgaliselt linke mitmesugustele kodulehekülgedele ning oma ja netist leitud fotosid.
Ega sellisest lehest suurt kasu olegi, see pakub lihtsalt tegemisrõõmu ja võimalust oma edevust rahuldada. Algajal veebimeistril soovitaksin aga näpuharjutuseks just midagi niisugust ette võtta.
Siiski tuleb olla ettevaatlik, sest esimese õhina möödudes võib kodulehe tegemine soiku jääda ning poolikuna vaid kriitikat pälvida.
Oma kodulehele tasub aga kindlasti anda mõni lisaväärtus, mis meelitaks külastaja sellele tagasi tulema.
Näiteks saab kodulehe kaudu jagada oma mõtteid ja loomingut, kas või konspekte ja spikreid. Võib ka tutvustada oma lemmikmänge või -filme. Ehk siis üritada kuidagi teisi inimesi mõjutada või abistada, aga miks mitte ka endale veidi tuntust koguda.
Kui on endale selgeks mõeldud, mida teha tahetakse, tuleb lihtsam pool ehk lehekülje valmismeisterdamine.
Põhimõtteliselt on võimalik endale interneti lehekülg teha ka koduses Wordis või OpenOffice'is. Piisab, kui valmistada üks tavaline tekstidokument ja kujundada see nii, et see näeks välja nagu kodulehekülg. Seejärel tuleb salvestamisel valida dokumenditüübiks web page ja koduleht ongi valmis.
Suuremad asjatundjad vaatavad Wordis valmistreitud lehekülgedele siiski muigega.
Tavaliselt kasutatakse kodulehe tegemiseks veidi keerukamaid, ekstra selleks otstarbeks mõeldud programme, tuntumad neist on MS FrontPage ja Macromedia Dreamweaver. Paraku on nende hind üsna soolane.
Nii algajate kui kogenumate veebimeistrite rõõmuks on aga ka kümneid tasuta programme. Need pakuvad küll vähem võimalusi, kuid ka nendega on võimalik päris korralik tulemus saavutada. Populaarsemad nende seas on FrontPage Express 2.0, HTML-Kit ja 1st Page 2000. Nende saamiseks tuleb vaid mõnda otsingumootorisse, näiteks Google'isse, vastav märksõna trükkida.
Eelnevate programmide pluss on see, et koduleht hakkab välja nägema just selline, nagu see ise programmis kujundada.
Muidugi on võimalik lihtsam koduleht ka ise valmis kirjutada. Nii võib HTML-koodi Windowsiga kaasa tulevasse algelisse tekstitöötlusporgrammi Notepad ise sisse toksida ja seejärel faili laiendiks "html" panna. Selleks tuleb aga tunda html-keelt ja selles kasutatavaid käske. Ka see pole ületamatult raske, kui heita pilk lugu illustreerivale graafikule. Valmiskirjutatut saab kodulehena nautida, kui see avada näiteks Internet Exploreris.
Täpsemaid juhiseid kodulehe tegemiseks leiab internetist kuhjaga, kas või Neti veebikataloogi alajaotuse "WWW abi" alt otsides. Abimaterjalide leidmisel on kasu ka kõrvalasuvast tabelist.