Ukrainast pärit Nadezhda Järv on meditsiiniõena töötanud 19 aastat.Viljandi Haiglas napib õe eriala spetsialiste, kuid nagu mujalgi Eestis, sunnib ühiskonna vähene tunnustatus õdesid tööle välismaale või hoopis teisele erialale.
Viljandi Haigla õenduspersonal kõigub praegu koos ämmaemandate ja laborantidega 250 piirimail, neist õdesid on 222.
Viljandi Haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemõde Ilme Tropp ütles, et kui vaid soovijaid oleks, võiks kümme õde päevapealt juurde võtta.
«Kõige rohkem oleks vaja noori, aga neid ei ole eriti tulemas,» nentis ta. «Viljandis väga suurt töövalikut ei ole ja need, kes ei taha siit lahkuda, oskavad oma tööst kinni hoida.»
Pealinna ja välismaale
Noori üksikuid inimesi ja ka perekondi tõmbab Tropi sõnul eeskätt pealinna. «Õel on Tallinnas suuremad võimalused,» lausus ta. «Paljud erafirmad maksavad õele suuremat palka, osa neist läheb ka ravimifirmadesse.»
Tartu ja teised linnad Viljandi noori õdesid Tropi andmeil niivõrd ei köida. «Küll aga arvan, et kui Eesti saab Euroopa Liidu liimeks, hakkab välismaa meie õdesid senisest rohkem huvitama.»
Eelmisel aastal sõitis kaks Viljandi Haigla õde parema töö otsingul Ameerika Ühendriikidesse. Nemad valisid seal teise eriala, see aga ei sobinud ja nad tulid samal aastal tagasi.
Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden ütles, et õdede minek välismaale on tõsine teema. «See ei ole ajakirjandusel lihtsalt üles puhutud,» lausus ta. «Minnakse üksikult, aga ka nii, et mõni läheb ette ja kui sobib, tulevad teised järele. Eesti ühiskond ei oska õe kutset kahjuks veel väärtustada.»
Eelmisel kevadel Tartu Meditsiinikooli lõpetanud ja sügisest Viljandi Haiglas erakorralise meditsiini vastuvõtu õena tööle hakanud Piret Babenko tunnistas, et ka tema on välismaale tööle mineku peale mõtelnud. «Aga ma siiski ei näe äraminemiseks põhjust,» sõnas ta. «Ma ei tahaks võõras riigis elada ja töötada. Iseasi oleks komandeering, et kogemusi saada ja siis tagasi tulla.»
Babenko rääkis, et soov meditsiini valdkonnas tööle hakata oli tal tekkinud juba lapsena. «Ma teadsin, et palk on väike. Aga mulle on eeskätt oluline, et ma tahan seda tööd teha. Muidugi ma loodan, et tulevikus õe palk tõuseb.»
Tartu Ülikoolis õendusteaduse magistrikraadi omandav Kristi Toode ütles, et tema otsustas pärast meditsiinikooli lõpetamist sama eriala edasi õppida, sest ta tunneb selles oma kutsumust.
«Olen samasugune õde nagu iga teinegi,» selgitas ta. «Nagu igal erialal on praktikud ja teadustöö tegijad, nii ka õenduses. Olen valinud viimase, et teadustööd tehes uusi õdesid nende tööks ette valmistada.»
Samas jätkab Toode oma praktilist tööd Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediaõena. «Ma ei saaks ju teooriat õpetada, kui ma praktika ära unustaksin,» lisas ta.
Palk on visa tõusma
Viljandi Haigla ülemõde Ilme Tropp nentis, et kindlasti tunnustaks õe eriala ja tooks uusi õdesid juurde vääriline palk. See on viimaste aastate jooksul küll tõusnud, kuid jääb ikka alla Eesti keskmise taseme.
Tropi hinnangul oleks praegu õe õige minimaalne brutopalk 7000 krooni.
«Tegelikult saab näiteks Viljandi haigla õde, kui ta töötab päevasel ajal normkoormusega, vaid 4243 krooni miinus maksud,» rääkis ta. «Koos lisatasudega teenis Viljandi Haigla õde eelmisel aastal keskmiselt 5094 krooni kuus.»
Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden sooviks õdelele veelgi tõhusamat palka. «Oma erialal alustav õde peaks praegu teenima brutopalgana 10 000 krooni kuus.»
Nõukogudeaegse pärandina on visa kaduma väärarusaam, justkui oleks õde kõigest arsti abiline või käsutäitja.
«Õde on siiski iseseisva kutseala esindaja,» lausus Pruuden. «Ta tegeleb otse patsiendiga ja vastutab eelkõige patsiendi, mitte niivõrd arsti ees.»
Kuidas oleks võimalik praeguste nappide ressurssidega oma eriala tööd võimalikult kvaliteetselt teha, seda arutasid õed möödunud reedel Paides oma iga-aastasel konverentsil.
Õendustöötajad
Eestis on praegu üle 7000 õendustöötaja, sealhulgas laborandid ja ämmaemandad. Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Pruudeni hinnangul oleks neid aga tarvis kaks korda rohkem.
Viljandi Haiglas töötab 250 õendustöötajat, neist õe erialal 222. Haigla personalikava võimaldaks kohe juurde võtta kümme õde.