Harry Potteri tõlkijad kohtusid lugejatega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kolmapäeval käisid Viljandi Linnaraamatukogus oma tööst rääkimas Krista ja Kaisa Kaer, kes on eesti keelde tõlkinud viis raamatut võlurpoiss Harry Potteri seiklustest.

Kui Krista Kaer on tõlkijana töötanud alates 1978. aastast, siis tema tütar Kaisa alustas seitse aastat tagasi. "Harry Potteri" sari ongi nende kuulsaim ühistöö, mille tarvis on nad koostanud isegi spetsiaalse sõnastiku.

"Oleme pidanud palju sõnu Potteri raamatuid tõlkides ise välja mõtlema, sest sama on teinud autor Joanne Kathleen Rowling," rääkis Krista Kaer. "Suur osa huvitavaid sõnu liigub raamatust raamatusse, aga igaühes neist on ka mõned uued mõisted ja olevused, kellele tuleb sobiv vaste leida, et need süsteemi sobituksid."

Tõlkimisel aitab mütoloogia uurimine

Potteri raamatute tõlkimisel on Krista Kaera sõnul palju abi sõnaraamatutest ja murdesõnadest. Aitavad ka kaevumine eesti mütoloogiasse, sõnade mugandamine või lihtsalt mõttesähvatus. "Käime pobisedes mööda maja ringi, kuni õige sõna välja tuleb," muheles Krista Kaer tööd kirjeldades.

Ühe kõige lihtsamalt tulnud sõnana nimetas tõlkija Sigatüügast, sest juba autor oli võlurite kooli nime saanud nii, et tõstis ringi liitsõna "tüügassiga" pooled.

"Ettevaatlikud oleme olnud inimeste nimede tõlkimisega. Näiteks Sigatüüka kooli direktor Dumbledore tähendab arhailises inglise keeles mesimummu ja tema eesnimi Albus valget, aga eesti keeles poleks Valge Mesimumm eriti hästi kõlanud," lausus Krista Kaer.

Soovitasid raamatuid

Harry Potteri sõpradele soovitasid tõlkijad lugemiseks Philip Pulmani raamatut "Kuldne kompass" ja Eoin Colferi raamatut "Artemis Fowl", mis on mõlemad hiljuti eesti keeles ilmunud.

Lisaks soovitab Krista Kaer lugeda ka legende, saagasid ja mütoloogiat. "Rowling on neist oma raamatute jaoks ideid ammutanud ja kirjutanud kokku segu, mis talle endale on ilmselt meeldinud. Kui lugeda näiteks antiikmütoloogiat või keldi saagasid, tulevad välja Harry Potteri raamatute kõrvaltähendused ja mõjuväljad."

Krista Kaera sõnul täitsid Potteri raamatud nii laste kui täiskasvanute elus ühe tühja koha, tuues endaga fantaasiat ja muinasjuttu. "Sellesse maailma on kerge sisse minna, sest need raamatud ei nõua suuri eelteadmisi."

Kaisa Kaer lisas, et Potteri raamatute tekst on ladus ning nendes on sujuvad üleminekud tänapäeva maailmast fantastikasse.

Viimasel ajal Varraku kirjastuselt ilmunud lasteraamatutest tõi Krista Kaer esile Eva Ibbotsoni "Reisi merejõele" ja Clive Kingi "Prügimäe Stigi".

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles