Rakvere näitusemajas tuleb meelde, kuidas neli meest restoranilauda istudes mobiiltelefonid lauale panid ja tellitud praele enam üldse ruumi ei jäänud.
TEHNIKA: Rakvere näitab mobiiltelefonide ajalugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taasärganud Eesti Vabariigi energiast pakatavad ärimehed oma superlelu demonstreerimisega tagasi ei hoidnud, mis sellest et esimeste autotelefonidega rääkimiseks tuli Tallinna sõita, sest mujal lihtsalt ei olnud levi.
Varsti võis juba maakonnalinnaski mõnes suuremas rahvahulgas diplomaadikohvrist «telliskivi» välja koukida ning sellega kõval häälel kõnelema hakata. «Halloo, tere! Ma räägin mobiiltelefoniga!» oli üpris levinud hõige, mis siit-sealt kõrva kostus.
Nüüd on mobiiltelefon tavaline ka väikese lapse käes.
Kui algul arvestati mobiiltelefonide raskust kilodes, siis tänapäeval kaalub enamik uusi mobiiltelefone alla saja grammi. Analoogtehnikal kasutusele tulnud NMT-mobiilide asemel kasutatakse praegu digitaaltehnoloogial põhinevaid ja hulga enamat võimaldavaid GSM-mobiile. Üks maailma kergemaid, GSM-mobiiltelefon Ericsson T66 kaalub koos akuga vaid 59 grammi. Nüüd on selle tootmine küll lõpetatud.
Mobiilinäitus Rakveres
Juunis 1991 sai Eestis rääkida esimene NMT 450 klient. Aasta lõpuks oli Eestis 155 mobiiltelefoni kasutajat.
Virumaa Muuseumide Rakvere näitusemajas on praegu välja pandud 172 eri kuju ja suurusega mobiiltelefoni. Vanim mudel selles kollektsioonis pärineb 1992. aastast. Näha saab esimesi EMT-võrgus kasutatud telefone Nokia Talkman ja Ericsson Hotline, mis maksid 15 000 25 000 krooni. Lisaks telefonidele on vaatamiseks välja pandud ka nende sisu, mis on aegade jooksul samuti muutunud.
Eksponaadid kuuluvad osaühingule Metsjõe, kes on Rakveres mobiilidega kaubelnud üle kümne aasta.
Näituse kujundas Liia Nugis. Helikujunduses domineerivad mobiilihelinad, mis panevad näitusekülastajaid oma taskutes kobama.
Ehkki NMT «kohvrite» kõrval on ka tänapäevaseid miniaparaate, on eksponeeritud mudelid eranditult kõik juba tootmisest maas, mis näitab omakorda tehnoloogia ülikiiret arengut.
Kuldse raami sees aga uhkeldavad kolm aja jooksul välja kujunenud absoluutset hitti: Ericsson 628, Nokia 5110 ja Nokia 3310.
Metsjõe juhatuse esimees Mati Metsjõe hakkas telefone müüma sel ajal, kui rahva eriliseks lemmikuks kujunes käsitelefon Nokia 150. See kujutas endas tõelist revolutsioon, sest kaalus «ainult» natuke üle poole kilo.
Mehe enda esimene telefon oli hirmkallis Dancall, mille ta pärast pikka kauplemist sai 15 000 krooniga. Kui palju raha ta üldse telefonidesse pannud on, seda ei oska Metsjõe kokku arvestada.
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets ütleb, et temal kui tollasel Lääne-Viru maavanemal oli esimese mobiiltelefonina kasutusel Motorola, mis oli kolme kilo raskune tõsine tükk.
«See võttis ära poole diplomaadikohvrist! Igati uhke tunne oli, kui selle telefoni välja tõstsid,» meenutab Leemets, kes oli Eestis üldse esimene mobiiliga maavanem.
«Peagi ostis Andres Lipstok, kes oli siis Lääne maavanem, tunduvalt väiksema Nokia ning mina veel ütlesin, et see ei hakka sul kusagil tööle," räägib Leemets. "Aga areng läks hoopis nii, et telefon muutus väiksemaks ja leviala suuremaks.»
Leemets meenutab, kuidas tal tuli oma esimese kolakaga otsida sobivaid paiku, et levialasse saada. Tänapäeval on Eestis peaaegu kõik kohad leviga kaetud.
Stiilne Cityman
Selleks ajaks, kui Eesti ärimehed olid juba tublisti kosunud, olid ka mobiiltelefonid soliidsemaks muutunud. Tõeliseks tipuks kujunes 900 grammi kaaluv Nokia Cityman. See oli esimene telefon, mida sai taskusse pista, ehkki selle ots ulatus kaugele välja ning kallutas pintsaku- või palituhõlma tugevasti maa poole.
Leemetsa sõnul tähendas algusaastatel mobiiltelefoni omandamine pääsu uue kommunikatsiooni juurde ning see tõsiasi tõstis kahtlemata tunduvalt enesetunnet. «Uhke tunne oli, et sa selle uue tehnoloogia kätte said. Eks ta oli tol ajal kõva näitaja.»
Praegu tuntakse eestlasi soomlaste kõrval ühe mobiilisõbralikuma rahvana. Leemetsa ja Metsjõe arvates võtsime areneva tehnoloogia hoobilt kasutusele ehk hüppasime nii-öelda otse liikuvale rongile.
Rakveres vaadata olev näitus peaks Metsjõe sõnul kutsuma esile nostalgiat endistes NMT klientides ja pakkuma elamust noortele, kes saavad näha arengut, mis on toimunud mobiilimaailmas viimase kümne aasta jooksul.
Aarne Mäe
«Virumaa Teataja»