Mehed pidid teetammi meetri võrra tõstma ja selle betoneerima, puhastama kuus hektarit järve põhja ning taastama veskitammi ja silla. Nüüd on paisjärv ülesvoolu 2,7 meetrit sügav, otse tammi all on aga vett üle nelja meetri.
Elektrijaam töötab automaatikal
Veski kohalt tuleb läbi tammi kanal, mille otsas ahtis asub Mõisaküla vagunidepoos restaureeritud Francise originaalturbiin. Vesi langeb selle peale läbi siibrite, mis praegusel ajal on avatud minimaalselt ehk paari sentimeetri jagu.
"Turbiini labad lasime teha Tartus valutehases ning kahel laagril võlli Ramsil," räägib Mati Pirnpuu.
Ülekandevõll on omakorda ühenduses ZIL-i käigukastiga, milles sisselülitatud esimene käik annab üks seitsmele ülekande elektrimootorile. Võlli pöördeid korrastab andur.
Elektrijaama tööd reguleeriv hüdrosüsteem on meeste endi välja mõeldud: kui veetase langeb ja pöörded aeglustuvad, suleb andur siibrid ja jaam jääb jaotuskilbist automaatika juhituna ise seisma. Kui aga veetase jälle tõuseb, lülitub elektrijaam tööle. Siibrid avanevad vee vastuvõtmiseks kümne sentimeetri ulatuses.
Hannes Lutus selgitab, et elektri tootmine sõltub veetasemest ning veehulgast tammi taga. Kui veetase kerkib näiteks kümme sentimeetrit, saab juba paar kilovatti energiat rohkem toota.
Kui tammi taga on neli ja pool meetrit vett, jääb seda elektrijaama turbiinikanalite siibriteni üle meetri. Novembris purunes üks ahtkanali vesiväravatest ja alla voolanud vesi paiskus sealt hooga üles.
Elekter läheb Eesti Energiale