TARBIJA: Strateegiamängud arendavad fantaasiat

Nimed "Risk", "Settlers of Catan" või "Axis&Allies" tekitavad tõsisemates lauamängusõprades kindlasti meeldivaid assotsiatsioone.

Tegemist on kõige ehtsamate strateegiamängudega. Neis tuleb püüelda võimalikult hea tulemuse poole, luues mitmesuguseid liite ning mittekallaletungilepinguid ja -pakte.

Samas ei põhine enamik strateegiamänge ainult vallutamisel ja sõjapidamisel. Oluline koht on neis ka fantaasial. Tegemist tuleb teha lohede ja nõidade, rohmakate mäekollide ja väledate haldjatega. Sõja- ja vallutamismängudele pakuvad alternatiivi mõõga ja mantli mängud — igaühele oma.

Kaardimängud ootavad avastamist

Kõige suurema grupi strateegiamängudest moodustavad mitmesugused kaardimängud. "Kui kümme aastat tagasi ei teatud nendest Eestis veel midagi, siis praegu avastatakse nei üha rohkem," räägib Lauri Eidermann strateegiamänge importivast firmast ProCard Baltic.

Esmalt teeb Eidermann selgeks, et kaardimängud pole vaid "Must notsu" ja selle analoogid. "Mängud, mida me silmas peame, on äärmiselt huvitavad, strateegilist mõtlemist nõudvad ja haaravad. Nendes ei ole mingit pistmist risti, ruutu, ärtu ja poti mastiga," räägib ta.

Kaardimängud on erineva keerukusega. Noorematele mõeldud mängud, näiteks "Harry Potteri" ja "Pokémoni" saab Eidermanni kinnitusel selgeks ka kuueaastane.

Kõik kõnealused kaardimängud võib aga Eidermanni sõnul jagada kahte gruppi: kogumis- ja vahetamismängud.

"Mängus on palju kaarte ning vastavalt oskustele ja võimalustele koostab iga mängija oma paki ise," selgitab ta. Et kaarte on tõesti palju, on mängijal võimalik vastase alistamiseks luua uskumatuna tunduvaid teooriaid.

Eidermann toob näiteks maailma suurima ja vahest ka populaarseima kogumiskaardimängu "Magic: the Gathering", milles on kokku üle 6000 kaardi, kusjuures iga kindla ajavahemiku järel lastakse välja uus seeria 150—300 seni nägemata kaardiga.

Niisugune mäng pakub ajaviidet nii 8-9-aastasele lapsele kui 70. aastates inimesele.

"Star Trekist" "Simpsoniteni"

Lauri Eidermann räägib, et iga teema sõpradele leidub oma mäng, ning ta nimetab mõnda tuntumat: "Babylon 5" (teleseriaali järgi), "Star Trek" (samuti teleseriaal), "Pokémon" (multifilm), "Shadowrunner" (kuulus koomiksisari), "Lord of the Rings" (kogu Tolkieni maailm kaartidele panduna), "Mythos" (Lovecrafti teostel ja Chtulu maailmal põhinev mäng), "NeoPets" (internetiportaal), "Simpsons" (multifilm).

Viljandis on Eidermanni arvates ehk populaarseim "Pokémon". Kõige tuntum on tema sõnul siiski "Magic: the Gathering", millel on maailmas üle 6 miljoni harrastaja.

"Magicu" eeliseks peab Eidermann seda, et sellel on väga suur organiseeritud mängutugi.

"Organiseeritud mäng kujutab endast tegevust, kuhu mängija püütakse haarata pärast mängu poest kojutoomist. Mängijale luuakse väljund, kus ta saab oma hobi viljelda kodust eemal," räägib Eidermann. "Ta ostab mängu ja proovib seda paar korda tuttavatega. Üks tuttav teab, et ahaa, korraldatakse ju selle mängu turniire!"

Eestis korraldati möödunud aastal umbes 150 "Magicu" turniiri. Juba kolmandat korda peetud Eesti meistrivõistluste neli paremat esindasid Eestit maailmameistrivõistlustel Berliinis.

Rollimäng vabastab fantaasia

On aga ka teistsuguseid, ilma kaartideta strateegimänge. Ühe sellisena nimetab Lauri Eidermann rollimängu, mille puhul inimene kehastub ümber kellekski teiseks. "Näiteks kujutab ta ette, et ta on noor haldjaneiu Glahki linnast Eliesele metsast. Ühel päeval kuuleb ta uksele koputust. Ta läheb ja avab selle. Edasine jääb mängu kulgu juhtiva ja seiklusi välja mõtleva mängujuhi ning mängijate eneste teha."

Lauri Eidermanni sõnul võib rollimängude isaks pidada 1973. aastal loodud "D&D-d" ehk "Dungeons&Dragonsit". Sellest peale kadus seotus mängulauaga ning mängija kehastataval karakteril tekkis võimalus omandada mängu jooksul kogemusi ja oskusi.

Kuigi mitmed reeglid meenutasid veel harjumuspäraste lauamängude omi, oli loodud midagi uut — esimene rollimäng. Mängutandriks sai tähelepanuväärselt eklektiline segu mitmete populaarsete fantaasiakirjanike ideedest.

"Nii seiklevadki kangelased kõikvõimalikes fantaasiamaailmades, sooritades seni kuulmatuid kangelastegusid," kommenteerib Eidermann.

Palju plusse

Lauri Eidermann leiab strateegiamängudel palju plusse. Eelkõige rõhutab ta seda, et need arendavad mängija analüüsivõimet.

"Et meil müügil olevad mängud on ingliskeelsed, siis arendavad need ka võõrkeeleoskust. Samuti õpetavad need lapsel ennast maksma panema," lisab Eidermann.

Et strateegiamängude puhul on vaja partnerit, siis lisandub ka sotsiaalne aspekt, mis näiteks arvutimängude puhul tagaplaanile jääb.

"Rollimängud aitavad täita unistusi: olla keegi teine, näiteks kurja lohe jahtiv vapper rüütel. Need toovad ellu võluvärki," ütleb Eidermann lõpetuseks.