Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
Hambakliiniku peaarst Anna Adari rõhutab, et mida varem arsti juurde tullakse, seda lihtsam on ravi.Viljandi Hambakliiniku peaarst Anna Adari kardab, et pärast seda, kui haigekassa loobus täiskasvanute hambaravi kompenseerimisest, võib paljude inimeste tervis halveneda.
Anna Adari, kas ka Viljandis on viimasel ajal ohtlikuks muutunud hambapõletiku tõttu tõsiseid tervisehäireid olnud?
Õnneks meil keegi päris intensiivravisse jõudnud ei ole. Pärast seda, kui täiskasvanute hambaravi toetus kaotati, on aga neid juhtumeid, mil põletikuline protsess lõualuus on arenenud mädakolde tekkimiseni, tunduvalt rohkem kui varem.
Hilinemisega ravile pöördunuid on märgatavalt rohkem. Kui vaevused ei ole väga suured, lükatakse arsti juurde tulekut üha edasi. Tõsi on aga see, et ükski hambakaaries iseenesest ei parane, vaid süveneb.
Kui inimesel on valida, kas osta perele toitu või tulla hambaarsti juurde, valib ta ilmselt esimese võimaluse.
Pisut kokku hoida ehk ikka annab. Mida varem arsti juurde tullakse, seda lihtsam on ravi.
Mõnel areneb põletikukolle lõualuus nii vaikselt, et inimene ise sellest aru ei saagi pole valu ega paistetust. Kõik sellised infektsioonid võivad aga halvasti mõjuda neerudele ja südamele, tekitada krooniliste haiguste ägenemist ja nii edasi. See ei ole ainult hammaste, vaid kogu organismi probleem.
Hambaravikabinetid on väga moodsad, arstid kasutavad häid ja kalleid materjale. Kas ei võiks aga olla üks kabinet, kus on lihtne aparatuur ja vanad odavad materjalid ikka parem, kui lasta hambad päris ära laguneda.
Julgen öelda, et meie ravivõimalused kannatavad võrdlust iga Euroopa riigi omadega. Aastaid tagasi saime suurt abi Rootsi kolleegidelt, kes tõid meile humanitaarabina pruugitud hambaravitoole ja palju muud. Praeguseks ajaks oleme need välja vahetanud ja rootslased tunnistavad meie majas ringi käies, et nii mõnigi asi teeb nad lausa kadedaks.
See on küll välistatud, et me mõnda kabinetti uuesti vana hambaravitooli üles paneme. Kui aga olukord nõuab, siis tuleb odavate materjalide kasutamist teatud juhtudel ehk tõesti kaaluda.
Kuidas on lood proteesidega?
Neid kompenseerib riik 2000 krooni ulatuses kolme aasta jooksul kõigile, alates 63. eluaastast. Loodame, et uuel aastal laieneb see soodustus kõigile vanaduspensionäridele. Kahe kõige lihtsama täisproteesi hind on 3500 krooni, nii et omaosalus siiski jääb.
Hammaste puudumine pole ainult kosmeetiline probleem. Kui inimesel pole purihambaid, millega närida, ja ta peab toitu esihammastega kuidagi pudistama, on suur oht maohaavandite tekkeks.
Küsisin ühelt patsiendilt, kes käis hiljuti proteese tellimas, ega tal maohaavandit ole. Tema vastas, et juba kolm aastat on. Kui ta oleks proteesid varem saanud, ei oleks haavandit tõenäoliselt tekkinud.
Paar keskealist naist on aga tunnistanud, et pärast esihammaste proteesi saamist tunnevad nad ennast uue inimesena, on enesekindlamad ja julgevad jälle naerda.
Kui pikad järjekorrad praegu hambakliinikus on?
Arstist sõltuvalt paarist nädalast kuni kuuni, proteesimise järjekorrad on lühemad.