Kurt vajab nii mobiiltelefoni kui tantsimisvõimalust


Viljandi Vaegkuuljate Ühingu esimees Erika Kiviloo ja Viljandi Kurtide Ühingu projektijuht Reet Loit võitlevad kuuljatena kurtide inimeste õiguste eest.Viljandimaa kuulmispuudega inimesi esindavad Reet Loit ja Erika Kiviloo kinnitavad, et mobiiltelefon on kurdile täpselt samasugune tarbevahend kui kuuljale.

Viljandi Vaegkuuljate Ühingu esimees Erika Kiviloo ütleb, et tema vahetab nädala jooksul oma Tartus Hiie koolis õppiva kurdi pojaga mitu lühisõnumit.

Eriti hädavajalikuks muutub telefon Kiviloode peres nädalavahetustel, kui 16-aastane Rannus Tartust koju sõitma hakkab.

"Ikka on ju vaja teada, millise bussiga poiss tuleb ja millal ta Viljandisse jõuab," põhjendab ema. "Nii me siis vastastikku neid telefoniteateid toksime."

Mobiiltelefon on hädaolukorras ülivajalik

Kui kurt inimene peaks aga lausa hädaolukorda sattuma, on mobiiltelefon ainus abivahend, millega ta endast omastele teateid saab saata.

Viljandi Kurtide Ühingu projektijuht Reet Loit ütleb, et täpselt aasta tagasi tegid nad oma teabepäeval tollasele sotsiaalministrile Siiri Oviirile ettepaneku lisada mobiiltelefon kurtide ja tugevaastmeliste vaegkuuljate soodusabivahendite nimekirja. Samuti räägiti vajadusest alustada läbirääkimisi mobiiltelefoniteenuseid vahendavate firmadega teemal, miks ei võiks kurt inimene sõnumeid saata soodushinnaga ja miks ei võiks tema telefoni kuumaks olla poole väiksem, sest kõnesid nad ju ei võta.

Reet Loidi andmeil on Eestis kurte inimesi tuhatkond ja vaegkuuljaid ligi üheksakümmend tuhat. Nende inimeste olemasolu ja probleemide teadvustamine ühiskonnas võtab aga ikka veel aega, sest kurdil on raske enda eest võidelda.

"Nii võtab ka mobiiltelefoni abivahendiks kuulutamine ilmselt aega," arvab Reet Loit.

Teabepäev kordas vanu tõdesid

11. oktoobril aset leidnud teabepäev tõi esile palju vanemaidki probleeme kui see aastatagune mobiiltelefone puudutav ettepanek.

Eesti Viipekeele Tõlkekeskuse koordinaator Liivi Hollman näiteks tuletas meelde selle, et igal kurdil on õigus viipekeeletõlgile. Seda mitte ainult koolitunnis, arsti ja notari juures või kohtus, vaid ka kaupluses ja juuksuris.

"Igal kurdil on õigus saada aasta jooksul 36 tundi tasuta tõlketeenust, mille väljamaksmise kohustus lasub omavalitsusel," rõhutab Loit. "Seegi ei ole väga levinud teadmine. Kurt võib vajada tõlki ka siis, kui kuulja osapool ei pea seda vajalikuks."

Eestis on üldse kokku 26 atesteeritud viipekeeletõlki. Neile on lisandumas Viljandimaal elav Liivi Ilves, kes novembri algul teeb oma viimase eksami ja seejärel annab teada oma vastuvõtuajad.

Loit ja Kiviloo nendivad kahetsedes, et tänavusel teabepäeval ei viibinud tööandjaid ega koolijuhte, kuigi kurtide inimeste kaudu said kutsed edastatud vähemalt kuuele juhile.

Loit oli uurinud, kuidas läheb Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis õppivatel kurtidel noormeestel. Talle anti teada, et sealsed õpetajad olevat oma eripäraste õpilastega hästi kohanenud ja nad saavat üksteisest aru ilma tõlgi vahenduseta.

"Muidugi peavad õpilased ka ise tõlki nõudma, kuid siin on mitu "aga"," räägib Loit. "Kurt õpilane võib karta, et viimaks peab ta siis palju korralikumalt õppima hakkama kui seni, ja muidugi on viipekeeletõlgi leidmine ja talle raha maksmine koolile üsna keeruline kohustus, millest püütakse kõrvale hoida."

Liivi Hollman ei soovita kurtidel keelelist täpsust nõudvate kõneluste juures tõlgina kasutada oma viiplevaid pereliikmeid, näiteks lapsi, sest nemad ei saa vastutada tõlke õigsuse eest.

Sageli püütakse kurdi vestluspartneriga suhelda kirjutamise teel, kuid kuuljad ei pruugi teada, et kurdi inimese lugemisoskus ei ole nii hea kui kuuljal. Ta saab aru tähtedest ja sõnadest, aga ei taba alati nendevahelisi seoseid ega teksti mõtet.

"Kurtide viipekeele grammatika on ju midagi muud," selgitab Loit.

Kuulmisaparaate viib remonti tohter

Viljandi kõrvaarst Mare Brin hoiatas oma patsiente aga postimüügikataloogide eest, mis pakuvad müügiks kuulmisaparaate.

"Need ei ole siiski mõeldud vaegkuuljatele, pigem tavalistele inimestele, kes tahavad näiteks keskenduda linnulaulu terasemale kuulamisele," ütleb ta.

Teine tähtis teade Mare Brinilt oli see, et parandamist vajavaid kuuldeaparaate pole vaja enam tingimata ise Tartusse parandusse viia.

"Kui tuua need doktor Brini kabinetti Viljandi haiglas, siis tema korraldab kord nädalas nende Tartusse saatmise," vahendab Reet Loit uudist.

Lõpuks ütlevad Reet Loit ja Erika Kiviloo, et nende kui kuuljate maailmapilti on kurtidega suhtlemine väga palju rikastanud.

Kurt tahab ka tantsida

"On tõesti imetlemist väärt, kui palju on nende hulgas hea huumorimeelega, fantastiliselt tarku inimesi," kiidab Kiviloo.

Ta toob näiteks Eesti Kurtide Liidu esimehe Volli Pärnla, kellel on suurepärane, alati vaimukaid ütlemisi täis kirjakeel, kes loeb huultelt ja räägib ise häälega. Ta tantsib ka suurepäraselt valssi, spikerdades ainult korraks teiste saalis keerlevate tantsupaaride pealt seda, kus on kolm neljandikku taktimõõdu esimene alguslöök.

Tagasi üles