Elmar Põder on südame andnud suusatamisele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tänavu Viljandimaa Aasta Õpetajaks nimetatud Elmar Põder kavatseb suusatamisest huvituvaid linnalapsi Saarepeedi kooli kutsuda.

"Muidugi tahaksime siia ikka neid lapsi, kes on tõsised spordihuvilised, mitte niisama naljatajad," lausus Saarepeedi Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Elmar Põder oma tulevikuplaane avades.

Õppeasutus kavatseb mujalt tulnud lastele suusaklassi vastuvõtu välja kuulutada juba saabuval kevadel.

"Esialgu oleme püüdnud ise toime tulla, loodame aga suusaliidult ka riiklikku toetust saada," rääkis Põder ja lisas, et suusaklass töötab Saarepeedi Põhikooli juures teist aastat. Pärast tunde käib süvendatult treeningutel kooli kaheksa kuuenda klassi õpilast.

Õpetaja sõnul soodustab Saarepeedil suusatamisega tegelemist sealne maastik. Varesemägede suusaradadele on koolist vaid poolteist kilomeetrit ning otse koolimaja juurest algab talviti veel kahekilomeetrine valgustatud suusarada.

Spordipisiku sai Kärstna koolist

Suusatamine ongi ala, millega Elmar Põder ennast kõige rohkem sidunud on. Spordipisiku süstis temasse lapsena Kärstna Põhikooli pedagoog Ants Tomp.

Pärast põhikooli lõpetamist juhtus Elmar Põder "Spordilehest" lugema, et võetakse vastu õpilasi Otepää Keskkooli suusaklassi. Ta läks üksipäini katsetele ning saigi sisse.

Tippsporti ei ole Põder oma eesmärgiks seadnud. "Tol ajal oli suusatajaid üsna palju ja päris tipus pole ma olnud - jäin esimese kümne piiri peale," nentis ta. Aktiivse rahvasportlasena käib ta võistlustel aga veel praegugi.

Pärast Nõukogude armees teenimist töötas Elmar Põder aasta Nuia EPT-s autoremondilukksepana. Et ta aga pidevalt kooli juures lastega sportimas käis, oli Kärstna kooli direktor Ants Tomp talle öelnud: "Aitab küll, tule ära kooli!"

1979. aastal õpilastele esimesi tunde andma hakates ei teadnud Põder pedagoogitööst mitte midagi ning innustas lapsi eelkõige iseenda eeskujul.

"See oli aga aeg, kui saime kolhoosi abiga teha nii, et kõigil klassidel oli neli kehalise kasvatuse tundi nädalas," meenutas Põder.

Õpetaja hinnangul peaks algklassides kehalise kasvatuse tund olema iga päev. "Seal käivad lapsed, kellest on tõesti näha, et nad tahavad liikuda ja joosta. Neil silmad säravad peas ja nad on täis indu!"

IV-VI klassis peaks tema arvates olema neli ja gümnaasiumi lõpu ni kolm kehalise kasvatuse tundi nädalas. "Selle kahe tunniga nädalas, mis praegu on, me olukorda ei paranda."

Treeneritöös näeb Elmar Põder, et lapsed on füüsiliselt üsna kehvas vormis. "Enamik aega istuvad nad ju koolipingis ning pärast tunde arvuti taga. Lastega tuleb tihtipeale kaks või kolm aastat töötada, enne kui nendega korralikku treeningut tegema saab hakata."

Samas on õpetaja tähele pannud, et koos kehalise võimekusega arenevad ka laste vaimsed võimed. "Tihtipeale on füüsiliselt nõrgad poisid palju agressiivsemad kui treenitud," nentis ta.

"Põhilised omadused, mida treening arendab, on püsivus, töökus, järjepidevus, tahtejõud," rõhutas Põder. "Need lapsed suudavad ennast õppimises vajaduse korral kokku võtta ning edukalt eksameid teha - see on neile nagu võistlus. Nad suudavad sellele keskenduda!"

Saarepeedil lähebn kümnes aasta

Kärstna koolis tundide andmise kõrvalt läks Elmar Põder õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, kust ta sai kaugõppes kehalise kasvatuse õpetaja kutse. Aastatel 1985-1986 omandas mees Leningradi kõrgemas miilitsakoolis ka teise hariduse, mille järel oli ta neli aastat miilitsas alaealiste operatiivvolinik.

"Siis sai käidud ikka päris jubedates kohtades," meenutas Põder ja lisas, et näeb seda veel praegugi unes.

1991. aastal hakkas Elmar Põder tööle Päri Spordikooli treenerina ning 1994. aastast läks ta selle kõrvalt ka Saarepeedi Põhikooli õpetajaks.

Mees tunnistab, et esialgu oli Saarepeedil suusatunde anda üsna raske - vajalik varustus oli vaid mõnel õpilasel. Kui tal sellest olukorrast lõpuks villand sai, korraldas ta külas korjanduse, muretses kooli juurde vajaliku arvu suusakomplekte ning tegi need korda. Nüüd on talvistes kehalise kasvatuse tundides kõik lapsed suuskadel.

Päevad venivad pikaks

Elmar Põder ütles, et õpilastega töötades ta eriti kella ei tunnista ning päevad venivad vahel väga pikaks. Pärast tunde teeb ta kooli juures treeninguid ning talvel sõidab lastega peaaegu kõigil nädala vahetustel võistlustele.

"Oma töös saab olla edukas, kui kõrval on inimesed, kes on sinuga samal lainel," lausus ta, viidates oma jutuga Saarepeedi kooli direktorile Õie Kirnale. "Kogu meie kooli kollektiiv on tegelikult väga töökas, see paneb ka ennast pingutama," lisas ta.

Elmar Põder meenutas mõne kohaliku toetaja kõrval hea sõnaga veel Saarepeedi valda, kes lastele võistlustele sõiduks tasuta bussi annab, ja vallavanem Riho Männikut.

"Mina olen selline, et rügan vaikselt tööd teha," tunnistas ta. Üks raskemaid asju on tema tõdemusel oma ettevõtmiste tarbeks raha küsimine. "Mul on aga ideid. Ja siis ongi hea, kui kõrvale satub selliseid aktiivseid inimesi, kes aitavad neid ellu viia," rääkis ta vallavanemale viidates.

Ka Saarepeedi Spordiklubis on õpetaja enda kanda võtnud treeneri ülesanded ning klubi administratiivne külg on jäänud Riho Männiku õlule.

"Mina nokitsen omaette ja lähen kindlas suunas," iseloomustas Elmar Põder ennast. "Aga ma vähemalt tean, mida ma teha tahan ja kuhu poole liigun. Seegi on juba suur asi," muigas ta.

    Tagasi üles