Musumägi osutus kokkukantud künkaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sel nädalavahetusel Viljandi lossimägedes väljakaevamisi lõpetavad arheoloogiatudengid on avastanud, et sealne Musumägi ei ole looduslik, vaid hoopis kokkukantud küngas.

"Seda mäge on hoolega ehitatud, see ei ole siia ise tekkinud," kinnitasid Tartu Ülikooli arheoloogia ja ajaloo eriala neljanda kursuse tudengid Martti Veldi ja Riina Rammo.

Nad olid Suusahüppemäe ja Filosoofia allee vahel asuvat Musumäge uurima asunud juba 4. augustil ning kaevandite juhendamine käis noorte ülemastme praktika hulka.

Martti Veldi ütles, et praktika oli palju raskem, kui nad arvanud olid. "Sellest kujunes väga üllatusterohke ja põnev töö, mis annab tulevikuks päris hea kooli," laususid tudengid.

Kokku tassitud kihti on vähemalt 3,5 meetrit

Kui tulevased arheoloogid algul Musumäel kaevama hakkasid, oli nende eesmärk leida seal viikingiaegse asula jälgi.

Varem tehtud väikesed prooviaugud ehk ðurfid näitasid, et selline kiht mäes leidub. Kaevama hakates selgus aga, et ðurfid olid sattunud täpselt sellisele kohale, kus asus mujalt toodud pinnas.

"See kiht on kusagilt asulakohast ära kooritud ning toodud siia mäe kõrgendamiseks," selgitas Martti Veldi. "Täpselt veel ei tea, kust see pärit on, kuid ilmselt ikka kusagilt ümbrusest."

Tudengid pidid seetõttu edasi kaevama ning nüüdseks, kui töö algusest on möödunud kuu, on ühe kaevandi sügavus juba umbes 3,5 meetrit. Mäe tipust asub see tasand neli meetrit madalamal.

Noored nentisid, et mäe loodusliku pinnani ei ole nad praegugi veel jõudnud.

"Sealt alt hakkab tulema mingi põlengukiht, mis võib olla algne mäel tekkinud asustuse kiht, kuid päris kindlalt seda veel väita ei saa," rääkis Martti Veldi.

"Oletasime ka eelmise, liivakihini jõudes, et looduslik pind on väljas," lisas Riina Rammo. "Aga just siis, kui mõtlesime kaevandis viimase päeva teha, tuli liiva alt välja seesama must põlenud kiht. See tähendab, et ka see looduslik osa oli siia kusagilt tassitud."

Mäepõu peitis tulekivi

Mäe kokkukandmist tõestab tudengite sõnul see, et kaevamistel välja tulnud leiud on segamini.

"Neid on igasugustest perioodidest, ka sellistest, millest varem on Viljandi lähedalt avastatud vaid ükskuid leide," selgitas Riina Rammo.

Musumäe põuest on välja kaevatud kilde keraamilistest nõudest, mille valmistamine lõpetati V sajandil. Samuti XIII sajandi alguse ammunoole ots ja kiviaegseid tulekiviriistade osi, mille täpset vanust ei julgenud väljakaevajad enne põhjalikumat uurimist öelda.

Riina Rammo sõnul on Musumägi kokku tassitud ilmselt 1223. aastal. Siis oli seal Läti Henriku kroonika järgi võitlus. "Selle ehitamine on ilmselt seotud muinaslinnuse piiramisega, kuid täpsemalt ei oska veel öelda," lausus ta.

Tudengid plaanivad 3,5-meetrise kaevandi uurimise lõpetada veel sel nädalavahetusel ning siis aetakse see ka kinni. Teine, laiem kaevand, konserveeritakse ja selle juures jätkatakse tööd tuleval suvel.

Arvamus

Ülo Stöör,
vanalinnaarhitekt

Oleme Suusahüppemäel ja Pähklimäel juba kaks hooaega kaevanud. Tänavu olid väljakaevamised esimest hooaega rippsillast lõuna pool asuval künkal, mida rahvakeeli kutsutakse Musumäeks.

Selle aja jooksul on Viljandi ajaloos XIII sajandi kohta selgunud väga palju uut.

Ordulinnuse väljakaevamised on meile andnud väärtuslikku teavet selle kaitseehitise rajamisest ja ühtlasi kinnitanud, et eestlaste muinaslinnus asus Kaevumäe kohal. Nende küngaste kaevamisel on aga selgunud selle ümber olnud asustuse ja eestlaste linnuse piiramise üksikasjad 1223. aastast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles