N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Albert Pettineni põrm jõuab kodumulda

Albert Pettineni põrm jõuab kodumulda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Soomes eelmise aasta 9. detsembril surnud helilooja ja dirigendi Albert Pettineni põrm tuuakse Eestisse ja maetakse 3. augustil Suure-Jaani kalmistule.

Lahkunu elas ja töötas viimased aastad küll Soomes, kuid ta pidas Eestit oma kodumaaks, sest siin möödusid tema noorus ja põhilised tööaastad.

Albert Pettinen sündis 15. detsembril 1937 Leningradi lähistel Ingerimaal. 1942. aastal pages perekond sõja jalust Eestisse, kuid 1944. aastal küüditati nad Novgorodi oblastisse. Nelja lapsega perel õnnestus sealt tulla 1946. aastal Vastemõisa valda, kus vanemad said elu- ja töökoha Kildu koolis.

Kildu kooli järel lõpetas Albert Pettinen Viljandi 2. keskkooli ning muusika- ja spordikooli, Tallinna Kergetööstustehnikumi ning Tallinna Pedagoogilise Instituudi, kust sai üldhariduskooli muusika- ja algklasside õpetaja diplomi.

1974. aastal tuli Albert Pettinen Suure-Jaani Keskkooli õpetajaks ning ühtlasi tegutses kohalikus kultuurimajas, Sürgaveres ja Suurejõel, juhatades orkestreid, ansambleid ja koore ning kirjutades neile muusikat. 1991. aastal lahkus ta hõimumaale Soome, kus jätkas muusikalist ja pedagoogilist tegevust.

Albert Pettinenilt on trükis ilmunud üle paarisaja mitmes zhanris heliteose koorilaulust muusikalini eesti, ingeri ja soome keeles.

Kodumulda toomise eel meenutasid kokkupuuteid Pettineniga nii mõnedki meie hulgast, kes me temaga tihedamalt kokku puutusime.

Kildu Põhikooli endine õpetaja Meldrette Hallas, kes oli esimese klassi juhataja siis, kui Albert Kildule tuli: "Poiss oli elav ja jõudis hästi edasi. Kui Kibaru poisid tõid internaati lõõtspilli, hakkas temagi seda proovima. Kolme aasta pärast ostis isa majanduslikust kitsikusest hoolimata Albertile akordioni. Kohe hakkas poiss mängima ka kooli puhkpilliorkestris."

Segakoori Ilmatar dirigent Riina Mankin: "Pettinen hakkas kohe juhatama Suure-Jaani vana puhkpilliorkestrit ja organiseeris orkestri ka kooli. Ühtlasi moodustas ta neljapaarilise trummitüdrukute grupi ja korraldas nende mundrissepaneku. See oli efektne. Ta tegi palju tööd ka Ilmatariga, et see paremini laulaks, ning viis koori kontserdireisile Soome. Albert töötas palju öösiti, kuid tegutses ka impulsiivselt, aega valimata naguloomeinimesed ikka."

Suure-Jaani punkpilliorkestri kauane mängija Uno Jürisson: "Pettineni tulekuga Suure-Jaani algas muusikaelu järsk elavnemine. Ta kohandas viise esinejatele suupäraseks ning otsis võimalusi õpitu esitamiseks, kaunistades nõnda paljusid üritusi laulu- ja pillimänguga."

Jürissoni sõnul oli Albert Pettinenil haaret ja tohutu energia. Ta tegutses ka üle-eestilises puhkpilliorkestrijuhtide orkestris ja laulis koorijuhtide segakooris, juhtis kogu Suure-Jaanis elamise ajal sõjameeste ansamblit Lembitu, asutas Tartus 1988. aastal ingerisoomlaste segakoori Kiuru ja Viljandis 1989. aastal Säveli.

Sõjameeste ansambli lauljana võin kinnitada, kui kannatlikult ta meile laule õpetas. Ta kirjutas ansamblitele ka kümmekond laulu, mõni neist väga liigutav.

Leonhard Pruus,
laulja ja pillimees

Tagasi üles