Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Karksi siider on nädalavahetusest peale meinstriim, maitseb ta mulle ikka edasi. Ja nii tema elupäevade lõpuni. Võib-olla see ongi kvaliteedimärk?
Sa oled nii prink ja nii pruun. Su keha läigib otsekui "Playboy" magasiinis. Su hääl on nii mahe, sa maitsed nii hästi. Nähes sind, peatun, neelatan ja ostan su ära! Anna mulle end!
Pühapäeval oli Lossi tänaval asuvat Liiwi alkoholipoodi mõttetu külastada, sest sealt lihtsalt ei saanud midagi juua. Ei olnud Karksi siidrit!
Tuhanded pudelid siidrit ei jõudnud folgiliste kätte sel põhjusel, et ei poed ega ka alkoholifirma osanud joogile nii suurt edu oodata.
Karksi pirnisiider sai mu lemmikuks juba kuu aega tagasi. Joogi muutis veelgi maitsvamaks fakt, et seda oli ääretult raske poodidest leida. Kui teda ka müüdi, siis oli ta alati peidetud kõige soojemasse nurgakesse teiste pudelite taha. Folgi lõpuks oli pirnisiider muutunud aga juba nii legendaarseks, et valik Karme toodangut vaatas vastu poeleti kõige silmatorkavamast otsast.