Koosmäng loksus just selle õhukese piiri peal, kust võinuks alata lahkuminek. Dirigent Punder suutis siiski eri kaugusel asetsevaid pillirühmi koos hoida. Pisut kiirem tempo oleks aidanud tervikut paremini kujundada. "Vase kaja" lõppedes tekkis tahtmine teost kunagi veel kuulda. See on hea muusika tunnusmärk.
Avaüritus tervikuna tekitas aga nõutust. Slaavi päritolu tsirkusetrupp mõjus liiga lärmaka ja mitte eriti vaimukana ning mulgi kuubedes rändurite kahekõne hansavärava ees oli halvasti jälgitav ega läinud suurele osale publikust eriti korda. Rahuldas ainult linnakapelli esinemine, mis kahjuks jäi liiga napiks.
Muusikagurmaanide magusroog
Paul Hillier'i ja Andrew Lawrence-King'i kontsert keskaegsetest armastuslauludest sai tõeline sündmus muusikagurmaanidele. Nii peeni meistreid juhtub Viljandissse ainult festivalide aegu.
Eriti vaimustas Lawrence-Kingi täiuslik pillimäng. Väike keskaegne harf ja kandletaoline psalteerium tema käes olid väga nüansirikkad ja hämmastavalt kõlavad. Imestama pani üliosav pilli häälestamine, mis muutus sujuvalt järgmise laulu eelmänguks.
Lawrence-Kingi iseloomustavad lisaks virtuoossele pillikäsitsusele ka erakordne loomingulisus ja improvisatsioonivõime. Rüütlilauludest on ju säilinud ainult tekstid ja viisid. Nende saadet ei pandud kirja see tuli igal pillimehel ise kujundada.
Hillier'i tunneme eeskätt Tallinna Filharmoonia Kammerkoori dirigendina, aga ta on ka nimekas laulja, kelle repertuaaris on põhiliselt vanamuusika.
Tähelepanuväärne on Hillier'i oskus teksti ilmekalt edastada. Kavalehel ei olnud tõlkeid (välja arvatud üks portugali laulutsükkel), kuid isegi ilma keelt tundmata võis laulusõnade karakteerset ja emotsionaalset külge mõista.