Sakala päismiku kujundas Jakobsoni vend
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/12/31/16571562t1h6f46.jpg)
""Sakala" saab /.../ omalt poolt kõigest omast jõuust selle eest tööd tegema, et meie igas omas isamaa asjas, mis meie vaimu-elu edendab, edasi jõuaksime. Ta /.../ saab ilma kartuseta nõudma, et üheski asjas seismist ei oleks ehk pealegi tagasiminemist, vaid et meie ikka edasi tõttaksime," kirjutas Carl Robert Jakobson ajalehe "Sakala" avanumbris 1878. aastal. "Kas pole see, küll veidi teisiti sõnastatuna, "Sakala" ülesanne ka tänasel päeval?" küsib Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru.
Tema sõnul on "Sakala" koht ja tähendus eesti kultuuriloos ja eesti rahvuse kujunemisel eriline. "See erilisus annab ajalehele õiguse ka XXI sajandi tõttavatel aastatel ilmuda vanamoodsa ja kunstilise tiitlipea ehk päismikuga," arvab ta. "Seda enam et dekoratiivne tiitlipea oli oma ajas eriline ja on sellega osa meie kultuuriloost."
Ajalehe "Sakala" päismiku tegi Carl Robert Jakobsoni noorem vend Eduard Magnus Jakobson (18471903), üks XIX sajandi tuntumaid eesti graafikuid ja raamatugraafika esindajaid.
Eduard Magnus Jakobson õppis puulõiketehnikat Peterburis ja asutas seal 1877. aastal oma puulõiketöökoja. 1884. aastal kolis ta Riiga ja rajas seal klieetöökoja.
Jakobsoni aktiivne kunstiline tegevus, mis kestis veerandsada aastat, algas 1866. aastal puulõigete tegemisega Johann Woldemar Jannseni ajalehele "Eesti Postimees".
Kui Carl Robert Jakobson sai kauaoodatud loa "Sakalat" välja anda, siis kujundas tema vend Eduard Magnus nii "Sakala" kui ka selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead. Ta illustreeris ajalehte 1881. aastani maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega.
Eesti Kirjandusmuuseumi juhi Krista Aru arvates oli pilkupüüdev ja teiste väljaannete omast erinev just "Sakala" tiitel, mis oli ja on ühtaegu realistlik ja romantiline.
"Carl Robert Jakobsoni toimetatud ajaleht äratas rahva eneseteadvust ja ärgitas püüet eneseteostusele. Eduard Magnus Jakobsoni asjalik ja edasipürgiv kunstiline looming kindlustas eesti illustratsiooni jõudmise ajakirjandusse ja raamatutesse," võrdles Krista Aru kaht venda.