Üliõpilased saavad end väljendada teatrit tehes

Viljandi tudengid Ene Hunt ja Tanel Jan Palgi otsivad Viljandi Kultuurikolledži kuulutusetulbal vaba platsi, kuhu tudengiteatrite päevade afišše kleepida.Viljandi Kultuurikolledzhi huvijuht, loovtegevuse eriala kolmanda kursuse tudeng Tanel Jan Palgi on saanud oma õlule suure osa esimeste tudengiteatripäevade korraldusraskusest.

Huvijuhid valivad kolmanda kursuse algul, kas nende lisaerialaks kujuneb näitejuht-draamapedagoog või kultuuriettevõtlus.

Tanel Jan Palgi valis viimase lootuses nii rohkem kooli seinte vahelt välja pääseda ja tulevikus tiibu kaugemale sirutada.

Kaks päeva enne teatripäevade algust kohendab ta koos kursuseõde Ene Hundiga afiððe ja täpsustab kava. Ta on rõõmus ja optimistlik ning päris kindel, et Eesti esimesed tudengiteatripäevad Viljandis õnnestuvad. Intervjuu, mis Tanel Jan Palgil anda tuleb, on tema elu esimene.

Kust tudengiteatripäevade mõte pärit on?

See jõudis siia väikese ringiga. Aasta tagasi korraldas niisuguse festivali Soomes Petri Pullinen, kes on Mikkeli Rakendusliku Kõrgkooli õppejõud. Temagi tegi seda seal esimest korda ja ettevõtmine leidis ootamatult head vastukaja.

Siis käis Petri Pullinen Viljandis ja meie kursusejuhendaja Katrin Nielsen kõneles temaga. Lõpuks surusid nad kätt, tervitamaks sel kombel tudengiteatripäevade Eestisse saabumist.

Katrin Nielsen söötis mõtte meile sügisel ette. Minust pidi saama meediaga suhtlemise eest vastutaja. Alustasin ülikoolidega läbirääkimisest ning tudengitruppide tausta ja meeleolude uurimisest. Lõpuks juhtuski, et olen vastutav kõige eest, mis tagab selle sündmuse õnneliku kordamineku.

Kes on Petri Pullinen?

Ta on väga huvitav isiksus — draamaõppejõud, dramaturg ja lavastaja. Meie tudengiteatripäevadel juhendab ta üht, näitlejatöö õpituba. Ja näiteks kohe laupäeva hommikul festivali avamise järel näeme me kolledzhi Mustas saalis Mikkeli Rakendusliku Kõrgkooli etendust "Toatüdrukud", mille on Petri Pullinen Jean Genet' samanimelise näidendi põhjal lavastanud.

See on väga intrigeeriv lugu inimestevahelistest võimusuhetest, tõe ja vale piiride hägustumisest ning armastusest. Kogu etenduse teostamise eest vastutavad üliõpilased, rollides astuvad üles kultuuri- ja noorsootöö osakonna teise aasta tudengid, ainult lavastus on professionaali tehtud.

Millised olid Eesti tudengite reageeringud, kui nad kuulsid niisuguste teatripäevade sünnist?

Väga head. Selgus, et tudengid teevad näitemängu Tallinnas, Haapsalus, Pärnus ja Tartus ning loomulikult Viljandis. Ainult muusikaakadeemia ja lavakunstikool on kõrvale jäänud, aga nemad on teistega võrreldes ka profid.

Noored peavad teatritegemist väga oluliseks, see on neile eneseväljendamise kool ja seda oskust läheb inimesel vaja terve elu.

Mida mängitakse?

Näiteks Tartu Üliõpilasteater toob Viljandisse Mehis Heinsaare näidendi "Artur ja Paul ehk Veidi enne maailma loomist". Heinsaar on oma komöödiasse põiminud ka Daniil Harmsi tekste ja katkendi Lewis Carrolli raamatust "Alice Imedemaal". See on tragöödia ja farsi piirimail balansseeriv näitemäng. Väga põnev!

Tudengite kooslus Etskae näitab lugu pealkirjaga "Daniil Harms ja Vene Pull".

Viljandi Kultuurikolledzhi huvijuhid esitavad improvisatsioonidel põhinevad "Pööningu lelulood". Samuti loeme katkendeid Madis Kõivu näidendist "Küüni täitmine". Madis Kõivu tekst on sügav ja ülev ühtaegu, see toidab nii matsi kui filosoofi vaimu. Neid, vaimuka dialoogiga pikitud monolooge harjutades elasime koos oma juhendaja Katrin Nielseniga üle põnevaid hetki.

Kokku on linnapublikule avatud viis etendust. Väga palju võõrast rahvast kolledzhi Musta saali kahjuks ei mahu, piletite arv on piiratud. Nii et kes ees, see mees.

Kas te ise ka mängite?

Jah, "Küüni täitmises". Samuti foorumteatris, kus ka publik saab sekkuda ja näitemängu kulgu muuta.

Kuhu te oma tudengitruppide liikmed ööseks paigutate?

Viljandi vanalinnas asuvasse waldorfkooli majja. Nende majutamine on seal äärmiselt tudenglik — söögi toome suurtes pottides kohale nagu sõjaväes. Tahame nautida koos olemist ning unustada ära selle, et raha ei ole.

Ja pühapäeva hommikul, kui kõik ärkavad, näevad nad suurepäraseid Viljandi vaateid. Ma usun, et just kaunis loodus toob nad järgmistel kordadel Viljandisse tagasi.

Kas Viljandi jääbki siis korraldajalinnaks?

Ma arvan küll. See on minu meelest tudengeile üpris eriline — tulla oma teatrit näitama just festivalide linna Viljandisse.

Millisel juhul võite tudengiteatripäevi õnnestunuks pidada?

Õnnestunud on need päevad siis, kui kokkutulnud rahvas pühapäeva õhtul üksteisele naeratab ja omavahel kokku lepib, et aasta pärast on uus kohtumine.