Aadlipere järeltulija jätkab Eestis sugupuu uurimist

Eestlannaga abiellumise järel juba üle seitsme aasta püsivalt Viljandis elav Wolf-Dietmar von Stryk sisustab oma päevi perekonna ajaloo uurimise ning Riidaja kabelile enamate funktsioonide organiseerimisega.

Riidaja kabeli taastas Strykkide suguvõsa ühiste jõudega juba poolteist aastat tagasi, pühitses selle uuesti ja lubas lahkelt ka külainimestele jumalakojaks.

Muu ajaviide on Wolf-Dietmaril kirjamarkide ja vaadetega piltpostkaardikogude korrastamine, raamatud ja klassikaline muusika.

Wolf-Dietmar von Stryk on oma päritolult Suure-Kõpu mõisa omanike järeltulija. Suure-Kõpu mõisa viimane omanik Alfred von Stryk (1878—1919) oli Wolf-Dietmari vanaisa, kes langes Vabadussõjas Balti rügemendi ridades, võideldes enamlaste vastu.

Wolf-Dietmar von Stryki uurimistöö tulemusena on hiljuti valminud suureformaadiline broðüür, millesse ta on koondanud mõtteid ja tagasivaateid oma perekonna ajaloost aastatel 1784—1920.

Von Strykkidel on olnud Liivimaal üle 30 valduse, nende seas on lisaks Suure-Kõpule veel Vana-Võidu, Riidaja, Taagepera, Tihemetsa ja paljud teised.

Wolf-Dietmar von Stryk on ilmunud trükises võtnudki vaatluse alla just Tihemetsa ehk Tignitzi viimase, Heinrich von Stryki saatuse, kes oli ka Liivimaa viimane maamarssal. Just tema oli see, kes püüdis veel kõigiti hea seista monarhistlikku laadi paljurahvuselise föderatiivse Balti suurriigi eest, mis läks poliitiliselt vastuollu eestlaste ja lätlaste taotlusega saavutada demokraatliku enesemääramise teel kaks rahvuslikku väikeriiki.

Wolf-Dietmar von Stryk ei pea ennast kaugeltki ajaloolaseks. Ta kirjutab lihtsalt veel ühest oma sugulasest, kellel on lühema aja jooksul olnud rüütelkonna poliitikas juhtiv positsioon.

Heinrich von Strykist on trükisõnas ilmunud üldse väga vähe teateid.

Heinrich von Stryk, viimane Liivimaa valitud maamarssal, suri 1938. aasta sügisel täiesti vaesena Neubrandenburgis Saksamaal. Tema kaks abielu olid lastetud. Lesk Irene von Stryk oli päritolult Kuramaa krahvitar Keyselink. Senini ei ole selge, kas tollest abikaasast on järele jäänud huvitavaid materjale, näiteks abielupaari kirjavahetust, mida Wolf-Dietmari meelest tasuks kindlasti uurida.

Seepärast püsib lootus, et ilmunud raamat annab tõuke edaspidisele uurimusele. Kokkuvõttev peatükk Heinrich von Stryki kohta on veel kirjutamata.

Raamatus "Perekonna von Stryk-Tignitzi ajaloost aastatel 1784—1920" on palju põnevaid suguvõsa eraarhiivist pärinevaid fotosid, oluliste dokumentide koopiaid ja vappide jooniseid.

Wolf-Dietmari parem käsi tema kirjatööde toimetamisel Eestis on abikaasa, viljandlanna Elma Tomson von Stryk.