Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
Elistverenäriliste uurimise keskuse juht Andrei Miljutin koos Tiilist pärit deegudega, kes on suured magusasõbrad.Miks hamster on kuri? Kes on deegu? Kumb on targem, kas rott või merisiga? Neile küsimustele oskab vastata Jõgevamaal Elistvere Loomapargis asuva näriliste uurimise keskuse juhataja Andrei Miljutin. Keskus avati külastajatele 2000. aasta augustis ja selle tegevust juhivad Eesti Metsaselts ja Eesti Looduseuurijate Selts.
Lisaks sellele, et keskus on Tallinna Loomaaia kõrval Eestis ainuke koht, kus külastajad saavad näha närilisi, tegeldakse seal ka näriliste teadusliku uurimise, haruldaste liikide kaitsmise ja nendealaste teadmiste levitamisega.
Uurimiskeskus koosneb kahest osast, millest üks on ekspositsioon ja teine teaduslabor.
Keskuse juhataja, bioloogiakandidaat Andrei Miljutini sõnul tegeleb labor eelkõige ökomorfoloogia ehk loomade kehaehituse ja eluviisi vaheliste seoste uurimisega ning ka Eesti närilistega.
Ekspositsioon mahub kahte ruumi. Esimeses toas on närilised, kes on aktiivsed päeval, ning teises öise eluviisiga loomad. Seal on öö ja päev ära vahetatud, et külastajad võiksid jälgida ööloomade tegemisi päevasel ajal.
Närilised on üks imetajate seltsidest ja neid on maailmas umbes 2000 liiki. Elistveres on esindatud merisealaadsete ülemsugukonda ja hiirelaadsete ülemsugukonda kuuluvad närilised, kokku 14 liiki. Osa liike on Miljutin saanud keskusesse Tallinna Loomaiast, kuid enamiku on ta ise kinni püüdnud.
Deegu on armas ja populaarne
Miljutini sõnul on Lõuna-Ameerika päritolu tintilja, merisiga ja deegu ainulaadsed närilised. "See manner oli miljoneid aastaid muust maailmast isoleeritud ning selle aja jooksul kujunes seal välja väga omapärane fauna," põhjendas Miljutin.
Üks huvitavamaid ja armsamaid Lõuna-Ameerika päritolu närilisi Elistveres ongi deegu. Et lemmikloomapoodidest leiab deegut harva, siis on näriliste uurimise keskuselgi ukse taga lausa järjekord inimestest, kes just teda endale soovivad. Seevastu oma kodumaal Tiilis on deegu kahjur.
Deegud on väga sõbralikud, uudishimulikud ja liikuvad ning ka Elistvere eksponeerimisruumis jooksevad nad tihti vabalt ringi.
"Umbes pool tundi tegutsevad nad omaette ja siis tulevad inimese juurde. Nad on väga maiad sihvkade ja magusa peale," ütles Miljutin.
Deegud oskavad kaevata urgu ja suudavad ka edukalt ronida, mistõttu on nende elupaik Elistveres teiste näriliste omast suurem.
Miljutini sõnul on eri ülemsugukondade näriliste vahel üsna suuri erinevusi. Näiteks on merisealaadsete eluiga pikem kui hiirelaadsete oma: deegud elavad ligikaudu kuue- ja merisead isegi kaheksa-aastaseks, kuid hiirelaadsete hulka kuuluvad hamstrid ja rotid kõigest poolteise- kuni kolmeaastaseks.
Harilikku hamstrit kodus ei näe
Eri ülemsugukondadesse kuuluvad merisead ja hamstrid asetsevad Elistvere ekspositsioonisaali keskel pealt avatud kastides, et külalistel oleks neid parem vaadata.
Kahel pool hamstreid asub kaks pesakonda merisigu, ühed miniküüliku mõõtu ja pikakarvalised, teised pisemad ja tavalisemad.
Lõuna-Ameerika rohtlatest pärit merisead on väga "jutukad" ja sõbralikud loomad. Kui nad näljased on, siis annavad nad sellest vilega märku.
"Nad on väga maiad värske rohu peale ja kui ma suvel keskusesse tulen, võtab mind vastu nende vilekoor," rääkis Miljutin.
Hamstreid on maailmas umbes 15 liiki. Need stepiloomad on võrdlemisi aeglased ja saavad elada vaid sellistes kohtades, kus on tihe taimestik.
Eesti loomapoodides müüdavad Süüria ehk kuldhamstrid toodi omal ajal nende päritolumaalt Inglismaale. Seal hakkasid nad sigima ja levisid lemmikloomana üle maailma. Looduses on nad väga haruldased.
Kuigi inimesed tavatsevad kuldhamstreid nimetada tavalisteks hamstriteks, elab seda liiginime kandev rotist suurem näriline Euroopa steppides. Kodudes teda tavaliselt ei peeta. Eestile kõige lähemal võib harilikke hamstreid looduses leida Moskva ümbrusest ja isegi Moskva linnast.
Kääbushamstrid on tegelikult hamstrikud
Kui peaaegu kõik närilised on territoriaalsed loomad (eelistavad elada sõbralikes perekondades, kes hõivab ühe territooriumi), siis kuldhamstrid on ühed vähestest, kes on omaliigiliste suhtes üsna vaenulikult meelestatud. Seetõttu on ühes puuris mõistlik pidada vaid üht looma korraga.
Hamstriomanikud kurdavad tihti, et need loomad on võrdlemisi agressiivsed ja kipuvad hammustama. Miljutini sõnul on see seotud nende kehaehitusega. "Et hamstrid ei suuda vaenlase eest ära joosta, siis peavad nad olema valmis ennast muudmoodi kaitsma. Rünnakut kartes viskavad nad end pikali, kisavad ja proovivad hammustada."
Eestis müüakse looduspoodides ka nn. kääbushamstreid, keda teadlased nimetavad hoopis hamstrikeks. Miljutini sõnul ei ole need mitte kuldhamstri kääbusvorm, vaid hoopis teine liik, mis kuulub ka täiesti omaette perekonda. Leidub dungaaria- ja Roborovski hamstrikuid. Esimesed on stepi- ja teised kõrbeloomad, kes pesitsevad Kasahstani ja Hiina territooriumil.
Kes on kõige targem?
Palju on räägitud roti tarkusest. On ta siis tõesti kõige targem näriline?
Miljutini arvates on tarkust väga raske defineerida. "Loom on tark siis, kui ta suudab oma keskkonnas ellu jääda, nii et kõik nad on omamoodi targad. Kui aga seostada tarkust õppimisvõimega, siis see sõltub minu arvates toitumisviisist."
Ta tõi näiteks rohusööjast merisea, kelle toit ei jookse eest ära rohi kasvab ümberringi, ainult söö! Kui aga loom peab toitu otsima ja püüdma, nagu näiteks kiskjakalduvustega rändrott, siis on vaja nutikust. Miljutin võrdleb sellel alusel merisiga lambaga ja rotti koeraga.
Rotte on küll hästi palju liike, kuid üle terve maailma on koos inimesega levinud ränd- ja kodurott. Ka Eestis on mõlemad liigid olemas, kuid need rotid, keda meil loomapoodides müüakse, on kodustatud rändrotid.
"Kodurott oli küll aastaid tagasi üle Eesti levinud, kuid rändrott tõrjus ta välja," selgitas Miljutin. "Praegu kodurotti enam kodudes igal pool näha ei saa, meil võib teda leida Kagu-Eestis ja Peipsi kandis, rändrott on aga levinud väga laialt."
Rändrotil on kodurotist jässakam kehaehitus, ta saba on kehast lühem ning silmad ja kõrvad on väiksemad. Kodurott sööb hea meelega puuvilju, kuid rändrott eelistab liha ja kala.
Lisaks eespool kirjeldatud närilistele võib Elistvere näriliste uurimise keskuses näha koduhiirt, juttselg-hiirt, kaelushiirt, mongoolia liivahiirt, leethiirt, niidu-uruhiirt ning laborirotti.
Kui Elistvere loomapargi närilistel sünnivad pojad, siis jõuab enamik neist müügile Tartu looduspoodidesse ning sealt edasi arvatavasti ka mõne lehelugeja koju.