M. Henn,
vaegnägija
Vaegnägijatel on oma mure
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LIIKUMISPUUDEGA inimesed on oma mure avalikkuse ette toonud. Sellest on tehtud omad järeldused ja paljudesse majadesse on nüüd võimalik kaldteed kasutades ka ratastooliga siseneda.
Vaegnägijatel on aga oma mure. See puudutab treppe. Välistrepid on ühtlaselt hallid, mistõttu on raske astmeid eristada. Piisab vaid kahe või kolme astmega trepist, et võib juhtuda õnnetus.
Valusamate kohtadena võiks nimetada aktsiaseltsi Vilma kaupluse treppi ja niinimetatud ametite maja suurt treppi. Neid kohti on teisigi.
Nimetatute puhul on aga suur probleem ka see, et külmal ajal on need eriti libedad.
MINU ETTEPANEK on trepiastmete ääred nähtavamaks muuta. Ka libeduse likvideerimiseks peaks olema palju võimalusi.
Mitmetel uusehitistel, nagu näiteks uus raamatukogu, on sellistele asjadele mõeldud ja sealsetel treppidel on vaegnägijatel ohutum liikuda.
Jään lootma, et minu murega arvestatakse.