Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ostsime kaks ja pool aastat tagasi endale uue külmkapi Atlant, mis maksis 3800 krooni. Et ühel oktoobripäeval külmkapp enam ei külmutanud, siis otsustasime ta remonti viia.
Esimesena jäi ette osaühingu Merton kodumasinate remont Männimäel. Seal firmas kuulati minu mure kenasti ära ja öeldi ka, kui palju läheb maksma ühe või teise vea parandamine. Näiteks mootori remondi eest oleks küsitud 1770 krooni ja torude parandamise eest 770 krooni.
Mind huvitas, et kui viga on tingitud madalast ja kõikuvast elektripingest, kas ma saan siis ka seda tõendava teki.
Nimelt jõuab meie majja normaalse 220-voldise voolu asemel kõigest 171 volti ja elektrivõrk on lubanud sellest tingitud vigade korral kodutehnika remondi kompenseerida.
Firmast lubatigi anda tekk, kui selgub, et viga on tekkinud voolukõikumise pärast.
Nii viisimegi oma külmkapi Mertonisse remonti ja meiega lubati päeva-paari pärast ühendust võtta.
Nädal aega hiljem teatati, et külmkapil on torud ära roostetanud. See olevat seda marki külmikute puhul tavaline viga ja remont läheb maksma 2200 krooni.
See tasu üle poole uue külmkapi hinnast! lõi mind pahviks. Olen invaliidsuspensioni saav nelja lapse ema ning seega läheks kogu lastetoetus ja invaliidsusraha vaid külmkapi parandamiseks.
Otsustasime abikaasaga seepeale külmikut mitte parandada lasta ja viia see prügimäele (remondimehed polnud huvitatud ka selle osadest).
Kui küsisin Mertonist, kuidas saavad uuel külmkapil torud nii kiiresti ära roostetada, vastati, et täpselt ei oska nad öelda, kuid üks põhjus võib olla voolu kõikumine.
Kui ma siis meenutasin oma varasemat juttu, et sellest tingitud vea parandamise maksab Eesti Energia meile kinni, ja küsisin tekki, teatati mulle pärast väikest arupidamist, et viga ei ole ikkagi põhjustatud voolu kõikumisest. Meil tuli aga maksta 150 krooni külmkapi kontrollimise eest.
Otsustasin võtta igaks juhuks ühendust mõne teise remondifirmaga.
Osaühingu Aaber remonditöökojast öeldi, et torude parandamine läheb maksma 600-700 krooni.
Kui seal meie külmkappi nähti, öeldi kohe, et mõõteriistadega pole eelmised remondimehed seda külmikut kontrollinud, võib-olla ainult kõrvaga kuulanud, sest koht, kust kontrollimisaparaadiga ligi pääseb, oli puutumata.
Kolme päeva pärast teatati meile Aaberist, et võime korras külmkapile järele tulla. Maksma läks see parandus kõigest 650 krooni. Remondimehed selgitasid meile, et viga oli tingitud tootja praagist tegelikult ei olnudki toru roostes, hoopis väike auk oli ühes torus.
Peaaegu samasuguse loo kuulsin ühe tuttava käest. Tema pesumasin lubati Mertonis 2500 krooni eest korda teha, kuid Aaberis läks selle parandamine maksma vaid 500 krooni.
Olen väga tänulik Aaberi remondimeestele ja usun, et ehk on minu kirjast kasu mõnele inimesele, kel samuti on kodumasin katki läinud. Alati tasub enne otsustamist küsida eri remonditöökodade hinnanguid.
T. Padu
Välustest