Jaanus Nessler tõi Lossi galeriisse ateistide ikoonid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare


Jaanus Nessler ütleb oma nurganäitust silmitsedes, et tema maalitud pildid on spetsiifilise huumoriga.Praegu Karksi-Nuias elav karikaturist Jaanus Nessler riputas nädala algul Lossi galeriisse üles oma elu teise õlimaalinäituse.

Kuigi õlimaale on Jaanus Nessler teinud juba ammu, jõudis ta oma esimese näituseni alles tänavu jaanipäeva paiku. Siis sättis ta oma pildid koondpealkirjaga «Ikoone ateistidele» näitusmüügile Tartu galeriisse Legend.

Taaralinnas oli kunstniku teoste päralt terve galerii. Et Viljandi on aga väiksem koht, otsustas ta koos Lossi galerii perenaisega siin oma näitusmüügi koondada ruumi ühte nurka. Mees nimetabki siinset väljapanekut hellitavalt nurganäituseks.

Nessler tunnistab, et soovis kõigepealt oma pilte viia Kilpkonna galeriisse, kuid seal oli näituste ajakava juba kevadeni kindlaks määratud.

«Mõtlesin siis, et näitus tuleb ikka varem teha. Pildid on ju valmis — mis nad kka niisama seisavad," räägib ta.

Pealkiri moodustab maalist poole

Jaanus Nessler ütleb, et Tartus oli tal väljas 30 pilti ja kolmandiku neist müüs ta ka maha.

«Algul käisin ja kurtsin kunstnikele, et nii vähe ostetakse — saali ei ostetagi tühjaks. Nemad aga ütlesid: "Hull oled peast! Sul on vaid kolm nädalat eksponeerimisaega ja sa oled nii palju pilte maha müünud. Mõnel teisel mehel ripub näitus mitu kuud ja ta ei müü midagi!"," muigab Nessler.

Viljandisse pani ta üles maalid, mis Tartu näituselt mingil põhjusel välja jäid või mis on tehtud pärast seda.

Pildid on maalitud puidule ning kunstniku sõnul tuleb neid võtta kui ikoone.

«Need on spetsiifilise huumoriga, pooleldi sotsiaalsetel teemadel,» nendib ta oma nurganäitust silmitsedes.

Väga palju loevad Nessleri piltide puhul pealkirjad: pealkiri ja idee moodustavad kunstniku enda selgituse kohaselt maalist poole.

Nii saabki galerii seinalt lugeda selliseid pealkirju nagu «Pianist õpib vilistama», «Must lammas juhib karja, karjust ja lambakoera» ning «Nurjunud lõikuskuu ehk Leinav surm».

Karikatuurid "Pikris" ja "Poomisõpikus"

Jaanus Nessler ütleb, et ta tähtsustab oma piltide pealkirju ilmselt seetõttu, et ta on kunstnikukarjääri jooksul rohkesti karikatuure joonistanud.

Jõhvi laste kunstikooli lõpetanud mees töötas oma karjääri algul ettevõtetes kunstnikuna ja kunstiringi juhendajana. Kuigi ta on kaks korda ka ülikooli astunud, ei ole ta kordagi õpingutega lõpuni jõudnud.

1989. aastal hakkas Nessler joonistama karikatuure ajakirjale «Pikker» ning pääses selle esikaanelegi.

1999. aastal andis osaühing Greif välja tema karikatuuridega raamatu «Väike poomisõpik», millele on tekstid kirjutanud Van Holte ja tsitaadid valinud Erkki Kõlu.

Tegemist on üsna skandaalse teosega — raamatu materjal oli valmis juba 1997. aastal, kuid kirjastused keeldusid seda trükkimast, sest see sisaldas poomissilmuse tegemise õpetust.

Varem andis Nessler mõnda aega koos Jüri Pino, Erkki Kõlu ja Urmas Nemvaltsiga välja ka satiiri, huumori ja karikatuuri nädalalehte. Kokku tehti seda kaheksa numbrit.

«Nüüd peaks tulema uus karikatuuriraamat koos naljakate jutukestega, kuid edaspidi püüan siiski jääda õlimaalide juurde,» kõneleb kunstnik.

Äraelamiseks õppis ehitust

Jaanus Nessler tunnistab, et ainult piltide loomisest jääb enese äraelatamiseks siiski väheks. «Et päris leivaraha saada, tuleb natuke ka ehitada,» muigab ta.

«Kui algas keeruline aeg, rahvas hakkas vaeseks jääma ja ARS-i poodidest enam pilte ei ostnud, pidin midagi ette võtma,» jutustab mees. "Läksingi siis tööle firmasse Jõhvi Restauraator."

Nessler räägib, et seal pidi iga mees kõike teha oskama. «Kord olin abiks ühel meistril ja õppisin tema tööd, teine kord töötasin jälle teise meistri juures. Lõpuks saingi enam-vähem kõigega hakkama.»

Praegu tegutseb Nessler omapäi ning käib ehitamas põhiliselt tuttavatele. «Ühele sõbrale on vaja vannituba, teisele jälle sellist kööki, mida teistel ei ole,» tutvustab ta oma tööd.

«Niimoodi ma aga töötada ei saa, et tehakse midagi suure karjaga ja keegi lipsuga mees jagab käske,» tunnistab mees ja tõdeb, et selline tööstiil loovisiksusele ei sobi.

Karksi-Nuias elab Jaanus Nessler alates septembrist. Kui kauaks ta sinna jääb, ei oska ta öelda. «Olen kosmopoliit ja liigun pidevalt ringi.»

Viljandi on mehele tuttav juba lapsepõlveajast: kuigi ta on sündinud Jõhvis, veetis ta kõik oma suved Viljandi lähedal Ojakääru talus vanavanemate juures ning külastas ka Uueveskil elanud onupoegi.

    Tagasi üles