Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Jürmann
osaühing Pesuekspert
Eelmisel "Sakala" tarbijaküljel oli sisukas lugu porirestidest ja -vaipadest, nende omadustest ja tööpõhimõtetest. Praegusel porisel ajal on õige rääkida aga ka nende hooldamisest ja puhastamisest.
Nii nagu paljude muudegi asjade puhul, soovitakse, et ka vaibad täidaksid väga palju erinevaid ülesandeid. Kuid et pole võimalik valmistada ühte vaipa, millel oleks kõik nõutavad omadused, tuleb valida õige vaip õigesse kohta. See teeb ka nende hooldamise ja puhastamise lihtsamaks.
Porirestide ja -vaipade vastupidavus, töövõime, tulekindlus ning puhastamise või pesemise vajadus ja sagedus sõltuvad nende valmistamiseks kasutatud toormest.
Porirestid, mis on valmistatud PVC-st, on kergesti puhastatavad. Neid on ka lihtne üles tõsta ning nende alla kogunenud mustus kas või harjaga kokku pühkida, kui imurit ei soovita kasutada. PVC-restid taluvad hästi üldpesuaineid ja neile võib teha ka kõrgsurvepesu (40-50 baari), kuid nad on tundlikud tugevatoimeliste lahustite suhtes. Ka kuum vesi ei ole soovitatav.
Kummist või nitriilkummist porireste tuleks puhastada sarnaselt PVC-restidega, need taluvad samuti üldpuhastusaineid. Hea on kasutada ka glükoolisisaldusega aineid. Tugevad leelised, lahustid ja kuum vesi on vastunäidustatud. Survepesu ei ole soovitatav, kuid pole ka keelatud.
Naturaalkiududest vaipu (kookos, sisal, dzhuut) tuleb regulaarselt puhastada tolmuimejaga. Need vaibad ei määrdu väga kergesti, sest enamik neist on tänu looduslikele kiududele antistaatilised. Lisaks kõigele on need väga vastupidavad.
Vältida tuleks märgpesu, küll aga võib aeg-ajalt teha niisket puhastust: niisutada vaipa puhastusainega ning seejärel imeda aine jäägid koos mustusega välja. Vesi ja pori tekitavad aga plekke, mida saab vältida, kui mustus kohe eemaldada või kuivatada.
Topeltotstarbega porimatid, mis imavad vett ning koguvad ja peidavad pori, on esmaste porirestide alternatiiv. Neid puhastatakse samamoodi kui porireste, kuid võimaluse korral tuleks vältida survepesu või teha seda kergelt. Vaipa tuleks pesta vertikaalasendis, üldpesuainetega ning kasutada veetrassi (survega 2-3 baari ) võimalusi.
Kodudesse mõeldud, peenemat mustust siduvate porivaipade puhastamisel kehtib kuldreegel: kasuta regulaarselt kuivi meetodeid, see tähendab tolmuimejat või harja. Viimati nimetatu eemaldab küll ainult pindmise prahi, põhjalikumaks puhastuseks peaks kasutama vaibaimurit või tolmuimejat.
Muidugi võib matti puhastada ka lihtsalt raputades. Pesta võib üldpesuainete ja kerge survepesuga (et mitte lõhkuda vaiba kiude) või jällegi veetrassi survet ja võimalusi kasutades.
Kodudesse mõeldud porivaipu ei tohiks segamini ajada vahetusvaipadega. Nende kiu ehitus ja sellest tulenevalt ka tööpõhimõte on teistsugune kui kodustel porivaipadel. Vahetusvaibad nõuavad puhastamiseks spetsiaalseid pesulaid ega ole puhastatavad isegi vaibapesumasinaga. See aga on juba teine teema.