Saada vihje

Rimmu rahvas sõidab vallamajja suure ringiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.


Väike rattur Mati.Mulgimaa südames asuv Halliste vald pole just maakonna jõukamate killast ja üks tema muresid on hääbuvad ääremaad.

Peamine Halliste maile viiv tee algab Sultsist ja kulgeb läbi Halliste alevi Abja-Paluojale välja. Sinna aga läheb teisigi teid ja üks neist saab alguse Heimtali lähistelt.

Rimmu on esimene suurem asula, mis Halliste valda jõudes ette jääb. Võõras inimene ei oska kohe Rimmus õiget suunda valida ja nii jätame meiegi auto seisma valele pool Kõpu jõge.

Sellest pole siiski midagi, sest üle õõtsuva silla postkontorisse minek väärib jalavaeva.

Esimene Rimmu elanik, keda kohtame, sõidab jalgrattaga, on viieaastane ja nimeks on tal Mati. Väike rattur ütleb end minevat ema töö juurde. Hiljem selgub, et tema ema töötab postkontoris ja on selle juhataja Marika Raadik.

"Palju lehti inimestel ei käi, sest ollakse liiga vaesed," ütleb juhataja. "Peamiselt tellitakse ikka "Sakalat" ja "Maalehte"."

Ringile minevad postiljonid Silja Roasto ja Melle Hunt räägivad, et käivad iga päev umbes 15 kilomeetrit jalgsi või rattaga, vahel ka autoga ning talvel tõukekelguga.

Murede üle arutledes nimetavad naised ennekõike laste kooliskäimist.

Kümmekond Rimmu last õpib Kosksilla, Abja ja Raudna koolis. Nende koolipäevad on üsna pikad, sest kodust lähevad nad välja hommikul vara, tagasi tulevad aga õhtupoolikul kella nelja paiku. Liinibuss käibki Rimmus ainult kaks korda päevas.

Selgub ka tõik, et vallamajja pääsemiseks tuleb teha suur ring kas Viljandi või Abja kaudu, sest otse ei lähe Hallistesse ühtegi bussi.

Tööd on naiste sõnul sealkandis vähe leida. Elatise teenimise võimalust pakuvadki vaid postkontor ja Õisu metskond, lisaks peavad mitmed pered talu. Kauplusauto käib Rimmus neli korda nädalas.

Uue-Kariste poole edasi sõites otsustame teeäärsesse tallu sisse põigata, seda enam et Kingu talu peremees Heikki Olonen mõõdab põriseva traktori kõrval maasikamaad välja.

Lahke talunik kutsub lehemehed jäise tuule eest tuppa varjule.

Perenaine Urve Järvelt imestab, kuidas köögilaua alt end välja hiivanud hiiglaslik majavalvur külalistega sedavõrd sõbralik on.

Talurahvas kinnitab postkontori naiste muret laste kooliskäimise pärast. Perenaise sõnul maksab vald sõidu kinni vaid nendel lastel, kes käivad oma valla koolides. Kingu talu kaks last õpivad aga Pärsti valla Raudna põhikoolis.

"Kui nad käiksid Kosksilla koolis, siis peaksid nad pärast viiendat klassi nagunii edasi Abja gümnaasiumi minema, Raudnas saavad nad vähemalt põhikooli lõpuni ühes koolis olla," põhjendas Urve Järvelt kooli valikut.

Raudna kooli käivad lapsed Pärsti valla bussiga, mille eest kompensatsiooni makstakse. Et liinibussiga teises vallas koolis käimist vald ei rahasta, ei saa lapsed Raudnast koju kella kahese liinibussiga, vaid peavad kella neljani valla sõidukit ootama.

"Teen Kangurile ettepaneku, et pangu vald käima bussi, mis Hallistesse läheb, siis võib ju lapsed ka Halliste põhikooli panna," lubas perenaine asja vallavanemale ette laduda.

Talupere saab vallamajas vaid oma autoga käia. "Kui sõita kõigepealt Viljandisse ja siis edasi Hallistesse, läheb päev ära ja kulukas on see ka," nentis Järvelt.

Kingu talu maad asuvad tee ääres ja seetõttu oli suvel suureks mureks tolm.

"Liiklus on tihe. Kõige hullemini tolmutasid muidugi metsaveomasinad," rääkis peremees Heikki Olonen. "Maasikamaad tee äärde teha ei saagi — kes see tolmust marja ostab."

Peremees peab lahenduseks kas mustkatet või tolmutõrjet, mida soola abil mõnel pool olevat tehtud.

Kingu talus kasvas tänavu hea maasikasaak, kokku veidi alla kolme tonni. Kõva saagi andis see, et Rimmu kandis polnud eriti kevadisi öökülmasid, pealegi kaitse taimi katteloor.

Peremees Heikki on kunagine pealinna poiss ja maaeluga väga rahul. Järgmisel aastal lubab ta maasikale ja teraviljale lisaks ka metsamarju kasvatama hakata. Talu peetakse Kingul viiendat aastat, kuid loomi seal enam ei ole. Lüpsilehmi on siitkandi taludesse vähe jäänud ja piima ostavad peamiselt kohalikud inimesed.

"Meie peale vaadati ka algul viltu, et hakkavad siia raha maha matma," meenutas perenaine. Rimmu ümbruses on tema sõnul vaid üksikud tootvad talud, muidu aga ettevõtlust pole ja kõik on välja suremas.

Teel Uue-Karistesse kohtame Lilleoru talus elavat memme, kes jalgrattaga sõbrannale külla sõidab.

"Viletsalt elame siin, lausa itk tuleb peale," on pensionieas Virve Kull mures."Eile õhtul läks vool ära, aga ümberringi on majad tühjad ja pole kusagilt vaadata, kas teistel on elektrit."

Memm ise peab ikka veel kahte punikut. Kui ta aga hiljuti siiakanti valimisjuttu ajama tulnud poliitikuid kuulas, ei jäänud talle maaelu arendamisest midagi kõrvu.

Läheduses põllul künnab traktor kesa ja kusagil läheduses undab mootorsaag. Päris välja surnud Rimmu kant siiski veel pole.

Kommentaarid
Tagasi üles