Liikluspolitsei juht Alvar Pähkel mõõtis katsealusel 15 minutit pärast ühe pudeli õlle joomist hingeõhus sisalduva alkoholi koguseks 0,45 promilli. Politsei tabab autoroolist nii paadunud roolijoodikuid kui esmakordseid eksijaid, kes räägivad tund aega tagasi joodud paarist õllest.
Nende viimaste juhtumite vältimiseks saaksid aga inimesed ise üht-teist ära teha, muretsedes endale näiteks apteekides ja bensiinijaamades müüdava alkomeetri ning kontrollides enne rooli minekut hingeõhus olevat alkoholikogust.


Paraku paistab autojuhtidel ennetava kontrolli vastu huvi puuduvat, sest alkomeetreid ostetakse hämmastavalt vähe.
"Sakala" küsis Viljandi apteekidest, mitu alkomeetrit on nad viimase aasta jooksul müünud, ja sai kõigist sama vastuse: "Mõne oleme müünud."
Tõsi, huvi on alkomeetrite vastu siiski tuntud. Eriti on seda märgata olnud pärast trahvimäärade suurenemist ja politsei lauskontrolli perioodil.
Apteekrite arvates on huvilisi mõõduriista ostmast takistanud võrdlemisi soolane hind, mis on 500600 krooni.
Kallis on suhteline mõiste
Viljandi Politseiprefektuuri korrakaitse osakonna juhtivkonstaabel patrulli- ja liiklusjärelevalve komissari ülesannetes Alvar Pähkel arvab, et kallis hind on suhteline mõiste.
"Kui maksimaalse karistusena saab roolijoodikule määrata kuni 18 000 krooni trahvi, siis pole see pool tuhat krooni sugugi nii palju," lausus Pähkel.
"Kui linnas levib kuuldus, et politseipatrullid on väljas, suureneb tunduvalt lõbustusasutuste juurde tellitavate taksode hulk inimesed ei pea enam järsku kalliks taksoga koju sõita ja jätavad autod baari juurde," lisas ta.
Liikluspolitsei juht ei oska kinnitada, kui täpsed ja töökindlad 500 krooni ringis maksvad alkomeetrid on, sest pole nendega kokku puutunud. Politsei kasutuses olevad alkomeetrid maksavad ligikaudu 10 000 krooni ja neid kalibreeritakse iga kahe nädala järel.
Siiski suhtub Pähkel nn. apteegialkomeetritesse põhimõtteliselt positiivselt. "Juba see, kui inimene tahab enne rooli minekut kontrollida, kas tal on alkoholi tarvitamise tunnused, on tervitatav," ütles ta.
Pähkel arvab, et suurenenud karistusmäärad ei pane paljusid roolijoodikuid ikkagi mõtlema. "Kui inimene aru ei saa, mis ta valesti teeb, siis ei hoia teda ka suur trahv tagasi. Kõik hakkab mõtlemisest ja suhtumisest."
Joove ja alkoholi tarvitamise tunnused
Alvar Pähkli sõnul tähendab juriidiline mõiste "alkoholijoove" seda, kui inimese hingeõhus on üle 0,1 milligrammi või veres üle 0,2 promilli alkoholi ning on märgata kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide muutumist.
Sellise tulemuse korral saab eksinut karistada kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga.
"Põhimõtteliselt pole vahet, kui palju üle 0,5 promilli joove on, karistus võib olla ikka ühtmoodi karm," täpsustas politsei patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse vaneminspektor Ain Viro.
0,20,5-promillist näitu klassifitseeritakse "alkoholi tarvitamise tunnustena", mille puhul ei ole kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide muutumist märgata. Ka sellises olekus auto juhtimine on keelatud, karistuseks maksimaalselt 3000-kroonine trahv.
Politseinikud on kokku leppinud, et alkoholijoove algab 0,5 promillist.
Eesti politsei kontrollib enamasti juhtide hingeõhus olevat võimalikku alkoholikogust alkomeetritega, mis töötavad valgusfoori põhimõttel. Kui pärast puhumist läheb põlema roheline tuli, siis on juht kaine. Kollase tule puhul on hingeõhus vähemalt 0,2 promilli, kuid mitte üle 0,5 promilli alkoholi. Kollase ja punase tule põledes on tulemus 0,5 promilli piiri peal ja ainult punase tule süttides on joove üle 0,5 promilli.
Viljandi politseil on ka üks digitaalne alkomeeter, mis näitab ära täpse alkoholi sisalduse, kuna aga piisab teadmisest, et joove on üle 0,5 promilli, siis pole selle kasutamine juriidilises mõttes oluline.
"Kui juht on mõõtmistulemusega nõus ning kinnitab, et on alkoholijoobes, ja arstlikku läbivaatust ei nõua, siis koostatakse talle kohapeal protokoll, vastasel korral aga toimetatakse ta kiiresti, vähemalt kahe tunni jooksul haiglasse, kus tehakse täiendav vereanalüüs või kliiniline joobe tuvastamine," selgitas Alvar Pähkel.
Tema sõnul juhtub väga harva, et alkomeetri ja vereprooviga tehtud mõõtmiste tulemused teineteisest oluliselt erinevad.
Magamine ei tee kainemaks
Ain Viro lükkas ümber paljude inimeste arvamuse, et napsitamise järgne uinak aitab alkoholil verest kiiremini kaduda.
"See, kui kiiresti joove kaob, sõltub inimese kaalust, sellest, kui palju on ta enne napsitamist või selle ajal söönud-joonud, ning veel mitmest muust tegurist," selgitas Viro.
Ta tõi näiteks, et 70 kg kaaluv mees põletab ühes tunnis ära 7 grammi alkoholi ehk siis 0,25 promilli. Et 98 protsenti alkoholist põletab ära maks, siis saavutatakse selline tulemus vaid siis, kui inimese maks on puhanud.
"Kui inimene on aga näiteks kolm eelmist päeva samuti alkoholi tarbinud, siis võib sama koguse põletamine toimuda aga tempoga 0,1 promilli tunnis," lisas Viro.
Pudel õlut võrdus peaaegu joobega
Et tihtipeale räägivad lõhnadega politseile vahele jäänud juhid juttu mõne õlle joomisest, tegi "Sakala" politsei kaasabil väikese katse.
Toimetuse testija jõi ära pudeli 5,4-kraadist õlut Black, loputas suud veega ja puhus umbes 15 minutit hiljem politsei alkomeetrisse.
Puhumise peale hakkas põlema esmalt kollane ja mõned sekundid hiljem ka punane tuli. Tegemist oli piiripealse tulemusega, mis klassifitseerub siiski mõiste alla "alkoholi tarvitamise tunnused" ja sellega roolist tabamine võib kaasa tuua kuni 3000-kroonise karistuse.
Igaks juhuks puhus testija ka digitaalalkomeetrisse, mis näitas 0,45 promilli ehk siis napilt alla "alkoholijoobe" piiri.
Suud oli enne mõõtmist vaja loputada seetõttu, et kohe pärast joomist on alkoholi sisaldus hingatavas õhus tavalisest tunduvalt suurem ja võib seega õiget tulemust moonutada.
Alvar Pähkel tõi näiteks juhtumi, kui juht puhus alkomeetrisse ning sellel süttis punane tuli, juht aga väitis, et ta oli just äsja söönud vaid ühe liköörikompveki.
"Ootasime siis kümme minutit ja tegime uue testi. See näitas, et juht oli kaine," lõpetas Pähkel.