Ansambel Minu Isa Oli Ausus Ise ei saa laiali minna

Gaute Kivistik ja Margo Mitt ehk Minu Isa Oli Ausus Ise esinemas mullusel folgifestivalil.Rohke Debelakina tuntud raadiohääl Gaute Kivistik ja näitleja Margo "Miki" Mitt on juba aastaid naerutanud kuulajaid oma minimalistliku ja teravmeelse esinemisega.

"Sakala" ajas muusika- ja sõnakollektiivi Minu Isa Oli Ausus Ise liikmetega juttu bändi saamisloost ja ka tulevikust.

Viljandi folgil esinedes ütlesite, et see võib olla teie ansambli viimane kontsert. Kas lähete laiali?

Gaute: Tegelikult oleme selliseid mõtteid veeretanud juba mõned aastad alati enne folki ja mõni aasta tagasi jäigi meie esinemine vahele. Laiali me minna ei saa, sest meie ansambel ongi kogu aeg laiali — Miki Viljandis ja mina Tallinnas.

Kokkupuutepunkte on aasta jooksul palju, kuid need on alati seotud mõne ürituse juhtimisega ja siis jooksevad mõlemad jälle mööda Eestit oma põhitööd tegema. Nii jõuab vahetada ainult ideid, nende realiseerimiseks ei jää lihtsalt aega. See tänavune kontsert ei olnud kindlasti ansambli viimane kontsert. Võib-olla oli see viimane kontsert Viljandi folgil.

Kas alustate soolokarjääri?

Gaute: Meil mõlemal on oma karjäär. Mis aga ansamblisse puutub, siis see, kes meie esinemisi näinud on, ei kujuta kindlasti ette, et me sedasama asja eraldi teha saaksime.

Millal bänd kokku tuli ja miks? Kuidas teid esimestel kontsertidel vastu võeti?

Miki: Bänd tuli kokku tegelikult väga-väga ammu. Me ei osanud siis veel Gautega isegi käia, lugeda ega riideid kanda. Riided olid meil muidugi olemas...

Gaute: Esimesed laulupalad sündisid 1990. aastal. Õppisime Mikiga Viljandi kultuurikooli esimesel kursusel näitejuhtimist — olime seega väga palju koos. Päris esimestel ülesastumistel oli meil ette näidata kolm või neli laulukest. Vastuvõtt oli alati väga positiivne ja põhjuseks oli kindlasti see, et esinesime peamiselt kaitsvate koduseinte vahel.

Miki: Esimesed laulud olid "Jefreitor" ja "Tigu pesi aianurgas oma isa höövlit".

Kuidas teie lood, karakterid ja vahetekstid on sündinud?

Gaute: Kuidas üldse midagi sünnib? Need on lihtsalt meie reaktsioonid, mis tekivad ümbritsevat elu ja inimesi jälgides ja ise selles kõiges osaledes.

Miki: Viljandi folk on üks sund teha uusi lugusid. Ideid on tegelikult palju, kuid aega kokku saada ja neid realiseerida peaaegu polegi. Enne folki siis saame kokku ja näeme paar päeva palehigis vaeva. Enamasti aga me ideid üles ei kirjuta, need lähevad oma teed edasi ja teised bändid korjavad need tänulikult ülesse.

Kuigi teie repertuaar on püsinud aastaid suhteliselt ühesugune, ei väsi fännid teid üha uuesti kuulamast-vaatamast. Kas te tunnete ennast kultusbändina?

Gaute: Muidugi oleme kultusbänd! Seda ütlesime publikule ise juba enne esimest kontserti. Miks inimesed meid ikka ja jälle vaatamas käivad, seda tuleb küsida neilt. Inimene võtab poeletilt tavaliselt seda, mida tal vaja on. Ju siis on vaja.

Kes teie fännid on?

Miki: Ma olen ise ka seda nende käest küsinud, kuid nad keeravad jutu mujale ega vasta.

Gaute: Meie fännid on mõistlikud ja head inimesed.

Kui palju olete kohanud reaktsiooni: "Mis möga see veel on?"

Gaute: Väga tihti.

Kas teile on tehtud ka ettepanek mõne tuuriga kaasas käia? Kas läheksite Meie Mehe, Terminaatori ja NightLight Duoga tuurile?

Gaute: Oma ansambliga küll mitte kunagi.

Miki: Tegelikult üks pakkumine mõni aasta tagasi oli. Ma ei tea, kas seda võib lehte panna, aga Keskerakond tegi meile ettepaneku osaleda nende valimiskampaania üritustel. Küsisime ühe etteaste eest kumbki 50 000 krooni, nad lubasid selle üle mõelda ja tagasi helistada, kuid pole seda seni teinud. Ei tea miks...

Midagi naljakat on ka kindlasti ajapikku esinemistel juhtunud?

Gaute: Mida nüüd naljaks pidada. Päris mõnigi kord on kontsert seisma jäänud, sest rahvas naerab ja meie naerame — lauldud ei saa. Ükskord kukkus üks proua naeruhoo mõjul tooli pealt maha ja me nägime...

Miki: Väga selgelt kusjuures!

Gaute: ...et ta oli püksid märjaks teinud.

Folgil esines koos teiega Tõnis Mägi ehk Mäx, esitades oma legendaarsest "Koidust" versiooni "Toit". On teil veel külalisesinejaid olnud ja kui kergelt te Mäxi nõusse saite?

Gaute: Eelmisel aastal oli meil abiliseks tsellist Kaido Kelder. Tänavu toetas meid mitmeti lava tagant hea sõber Aivar Hunt. Mäxi puhul olime algul nii 96 protsenti kindlad, et ta jääb nõusse. Ta võttis ise ideest õhinaga kinni ja lõpuks, nagu kontserdilt näha, olid kõik õnnelikud. Eriti õnnelik oli Mäx ise.

On teil Eestis ka mõni konkurent või hingesugulusbänd?

Gaute: Meie bändil ei ole konkurente sel lihtsal põhjusel, et me ise ei konkureeri kellegagi. Ansambel on meil selleks, et saaks öelda välja asju, mida me ühelgi teisel moel ütelda ei saaks.

Kumb teist bändi liider on? Kas selle pärast on ka tülitsemist olnud?

Miki: Väikest klobimist ja ninade muljumist on ikka olnud, kuid päris selgeks pole see veel saanudki...

Gaute: Bändi liider olen MINA!!! MINA!!! MINAAAAAAAA!!!

Poisid, mis te nüüd! Mis teil hakkas, rahunege ometi!