Mall Tombergi maavillane kujunditemaailm kutsub vaatama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Uskumatu, kuid tõsi, et meie tunnustatuim gobeläänikunstnik Mall Tomberg tuli juulikuu keskel Viljandi kunstisaali oma juubelinäituse avamisele.

Ta pole üksiknäitustega harjunud — neid on tal rohkem kui poolesaja aasta pikkuse loometee jooskul olnud vaid paar. Siin pidi Mall Tomberg tõdema, et see on tõesti tema näitus, et need on tema vaibad, millest paljusid ta ise ammu näinud pole.

Väljapaneku mõtte oli keerlema pannud Aate-Heli Õun, Anu Raud koos kunstniku tütre Riina Tombergiga aga asja käsile võtnud. Nii need rasked villavaibad Viljandisse jõudsid ning Meelike Mälksoo nad kujunduskunstnike Vilma Reinholdi ja Saima Veidenbergi juhendamisel seintele riputas.

Viljandi kunstisaali tavaks on saanud suurte kunstnikuperede loomingu tutvustamine.

Vabadussõjas osalenud tuntud teatri- ja maalikunstniku Voldemar Haasi tütar Mall Tomberg on ise ühe loomeperekonna juht: vaibakunstiga on tegelnud nii tema sisearhitektist abikaasa Bruno Tomberg kui ka ema eeskujul eriala valinud tütar.

Mall Tomberg alustas viiekümnendatel aastatel tollal moes olnud rüiuvaipade loomisega. (Näitusel esindavad seda tehnikat "Päike" ja "Ristik".)

Kunstnikuks kujunes Mall Tomberg pedagoogitöö kõrvalt kunstiakadeemias, kus ta on olnud nii dotsent kui professor. Meistriks saamise aega tähistavad piltides edasi antud looduselamused.

Seda loomeperioodi iseloomustavad näitusel heledatooniline "Pung" (1970) ja rõõmsat elevust tekitav "Linnuparv" (1972). Samasse ajajärku kuulub ka talvemeeleolu tabav "Hanged" (1971), mille valge varjumustri kontrastiks on paigutatud loojanguvärvides "Õhtu".

Esimese ruumi suurima elamuse saab vaataja kaksikpõimevaibast "Kodumaastik" (1973), millest õhkub valmivate viljaväljade aegset suvesoojust ja haljust. Reljeefsed, omapäraselt põimitud mustrid rõhutavad kodunurmede ja metsade kordumatuid jooni.

Teise saali "Külv" (1963) on just kui eeltöö eelmistele, võludes leetmulda langevate seemnete poeesia ja kevadvalgusega.

Kuninglikuks oodiks suurmeeste mängule võib pidada mitmekülgset tõlgendusvõimalust pakkuvat "Malevaipa", millesse on kootud Paul Kerese autogramm.

Näituse esindusvaip on seitsmeosaline "Vana linn" (1976). Selle telliskivipunastes toonides ja endisaegsete inimeste portreedes aimdub ajaloo hingust ja vaikset vana muusikat.

Kui seda rikkalikku näitust poleks siin üles pandud, teaksid Mall Tombergi ometi paljud neist viljandlastest, kel on olnud asja ülikooli raamatukokku. Seal on üleval Eesti suurim, kuuekümneruutmeetrine põimevaip, millesse on jäädvustatud ka ülikooli õppejõudude Morgensterni ja Parroti ning maarahva lauliku Kristjan Jaak Petersoni portree. Selle hiigeltöö teostas Mall Tombergi kavandi järgi gobeläänimeister Erna Ruus koos paari abilisega kunstikombinaadis Ars.

Praegune Mall Tombergi maavillane kujunditemaailm kunstisaalis aga lausa kutsub vaatama. Sellist näitust ei näe Viljandis — ega Tallinnaski! — iga päev.

Ülo Alo Võsar,
kriitik

    Tagasi üles