Hilisem Viljandi linnapea Gustav Talts sündis 1887. aastal Saarde kihelkonnas Veski talus. See ei asunud kaugel Võhkelaane talust, kus nägi kolm aastat hiljem ilmavalgust tema advokaadist onupoeg.
Linnapea, kes kuulutas välja iseseisvuse
Gustav läks samuti Tartu Ülikooli õigusteadust õppima ning lõpetades oma haridustee 1913. aastal Harkovi ülikoolis 1. järgu diplomiga.
1915. aastast tegutses ta Viljandis advokaadina. 1917 sai ta Vene ajutise valitsuse volitustega Viljandi maakonna komissariks ning natukese aja pärast linnapeaks. Linnapeana luges ta 24. veebruaril maakohtu hoone rõdul ette "Manifesti Eestimaa rahvastele".
Teist korda oli Gustav Talts linnapea 19181919.
Hiljem töötas ta Viljandis vandeadvokaadina ning oli ka Kaitseliidu Sakala maleva jurist. Veel oli Gustav Talts teatriseltsi Ugala esimees ning laulu- ja mänguselts Koit juhatuse liige. Ühe aasta töötas ta ajalehe "Viljandi Postimees" vastutava toimetajana ja hiljem ajalehe "Viljandi Uudised" peatoimetajana.
Gustav Talts vangistati 1940. aasta detsembris esimese suurema arreteerimiste laine ajal. 1941. aasta aprillis määras sõjatribunal talle seitse aastat vangilaagrit ja kolm aastat asumist.
Vabadussõjaaegne Viljandi linnapea suri 5. oktoobril 1941 vangilaagris.