Erik külastas Eestit viimast korda 1993. aastal. Selleks ajaks oli juba selgunud, et kuigi osaühing Abja Linavabrik kuulus peaaegu sajaprotsendiliselt Mats Kissa lähikondlastele, kompenseeriti osakud tema pojale Erik Kissale tühise summana EVP-des. Eesti omandireformi seadused ei võimaldanud tagastada aktsiaseltside ja osaühingute vara.
Nii vaatas üks lugupeetud maailmateadlane üheksa aastat tagasi kurva näoga oma isa, samuti väga lugupeetud mehe ehitatud Inseneri Lossi, millel 1993. aastal küll veel uksed ja aknad ees püsisid, kuid mis sellegipoolest lagastatud ja rüüstatud oli. Niisugusel kujul vara uuesti tagasiostmisest mees loobus.
Tänavu juunis, pärast seda, kui Erik Kissa oli oma Viljandi sugulaselt Koit Kissalt telefonivestluses kuulnud, et Mulgi häärberite uurija ja etnograaf Heiki Pärdi nende pere villa Abja tagant võsast üles on leidnud ega mõista selle päritolu kohta kindlat kommentaari anda, saatis ta Eestisse "Sakalas" avaldamiseks imekaunid fotod.
"See on minu isa mälestuse nimel. Et inimesed teda ei unustaks," oli ta piltidele kaasa öelnud.
Sündis 3. veebruaril 1887 endises Kaarli vallas Märt ja Mari Kissa üheksanda lapsena. Õppis Kõpu Kihelkonnakoolis ja Tartu Reaalkoolis. 1911. aastal lõpetas Riia Polütehnikumi inseneri-tehnoloogina, kaitstes diplomitöö teemal "Linaseemne- ja kookosõlivabrik". Seejärel hakkas polütehnikumi laboratooriumis tegelema linaleotamise küsimustega. Külastas Saksa, Austria, Prantsuse, Belgia ja Inglismaa tähtsamaid toorlinavabrikuid, püüdes leida meie oludele kõige sobivamat linaleotusviisi. Soovitas kasutama hakata soojaveeleotamist. Riia Polütehnikumi direktor teatas Kissa töödest Vene Põllutööministeeriumile, mille järel sai tema ülesandeks organiseerida esimene soojaveeleotusega proovivabrik Venemaal. Sellise tehase asukohaks valiti Abja. Esimene toorlinatööstuse osakond alustas tööd 1914. aastal.
Mats Kissa töötas vabriku juhataja ja insenerina väikeste vaheaegadega kuni selle natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Seejärel jätkas ta veidi aega käitise tehnilise juhatajana ja siis loobus.
Pärast sõda tõstis uus võim Mats ja Selma Kissa Inseneri Lossist sundkorras välja ning pani nad elama endisesse Jussi kõrtsi. Mats Kissa suri 24. veebruaril 1956. Ta on maetud koos oma naise Selmaga Halliste kalmistule.