Puude raiumine on Viljandis olnud alati tundlik teema ning võib aimata, et kui lossimägedes hakkavad vinguma saed, on selle vastaseid linnas päris palju. Esialgu pole siiski veel mõtet hädakella lüüa, sest on üsna ebaselge, mida täpselt 18,5 hektari suurusel alal teha soovitakse.
Viljandi haljastusspetsialistil Inga Nõmmikul on kahtlemata õigus, kui ta ütleb, et aastakümnete jooksul on pargil lastud areneda omasoodu ning nüüd on vähemalt kolmandik lossimägedest võssa kadunud. Kui paljud viljandlased on jõudnud jalutuskäikudel Kaevumäest edasi ning matkanud näiteks kunagise Talleksi hoone taga või suusahüppemäel? Tõenäoliselt on neid väga vähe, sest mägine ja võsastunud ala meeldib pigem purjutavatele seltskondadele kui rahumeelsetele jalutajatele.
Pargi korrastamine on tähtis, sest lossimäed on Viljandi ainus tõsiseltvõetav turismiobjekt. Pärnust Tartusse teel olevad turistid teevad mägedes tiiru ja imetlevad vaadet järvele. Nendest vaadetest ei tohi loobuda ja kui on võimalik neid juurde luua, siis tuleb ka mõnele puule saag sisse lüüa.
Kahju on sellest, et Viljandil pole selget ja pikaajalist kava, kuidas puude eest hoolt kanda. Meenutada tasub enam kui viie aasta tagust ettevõtmist kesklinnas, kus puude võrad olid liiga suureks paisunud ning nendesse olid asunud vareste ja hakkide kolooniad. Võitlus linna reostavate lindude vastu lõppes sellega, et puud lõigati päris nudiks. Õnneks oli nende elujõud suur, enamik taastus ja muutus kaunimaks kui enne.
Praeguseks on puude võrad taas suured ja hakid on hakanud õhtusel ajal jälle kesklinna kogunema. Et segada lindude pesitsemist, tuleks oksi lõigata, kuid kahjuks rahanappuse tõttu seda tööd plaanis ei ole. Jääb vaid üle küsida, kas taas oodatakse, kuni olukord väljakannatamatuks muutub ning tööd tuleb tegema hakata linlaste pahameeletormi saatel.