Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2010/03/16/333147t1hcdc6.jpg)
Eile jõudis žanriliselt raskesti määratletav vaatemäng «Haridusreform Viljandis» uue stseenini. Haridusminister Tõnis Lukas ja Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus kohtusid Viljandi maagümnaasiumis linna õpilaste, õpetajate ja asjast huvitatutega.
Et kavandatavad ümberkorraldused kirgi kütavad, näitas kohaletulnute ja küsimuste arv. Tõsi küll, vastustest jäi mulje, et detailset ettekujutust pole plaanide esitajatel endilgi. Samas rõhutas linnavolikogu esimees, et võimu esindajad tulidki rahva ette reformi kondikavaga, sooviga selgitada selle tagamaid ja kuulata ettepanekuid.
Tekkinud õhkkonda ei saanud paraku konstruktiivseks pidada ning see näitab, et plaani ajastuses või küpsusastmes on midagi valesti. Et koolivõrgu ümberkorraldamisest on räägitud aastaid, pole kerge hinnata, kas asi on juba hapuks läinud või alles pooltoores.
Paratamatult meenub 1992. aasta rahareform. Toona oli olukord majanduses sama pragmaatiline kui praegu hariduses ning valusad otsused olid vältimatud. Alles välja kujunemata demokraatias oli koera saba ühe ropsuga raiumine kergeim ja nagu ajaproovis on selgunud, ka õigeim otsus. Kui siis oleks võetud arvesse avalikku arvamust, vaevalt oleks meil õnnestunud oma raha saada. Tähendas ju krooni tulek paljudele tööinimestele kogutud säästude kaotamist.
Koolivõrgu korrastamisel on samuti oma hind, aga kindlasti ka suurem kauplemisruum kui rahareformi puhul. Kulunud väljendit kasutades peame otsustama, kas valime õudse lõpu või lõputu õuduse? Kas valime arenenud ühiskonnale omase demokraatia isegi juhul, kui selle viljad pole kuigi maitsvad ja kasulikud, või karmi käe poliitika?
«Eesti Päevalehes» tõdeb Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar haridusreformist rääkides, et kui erakond on eesmärgi võtnud, siis ta selle ka saavutab. Viljandis sündis riigigümnaasiumi loomise mõte kolme erakonna koostöös ning peaks seega olema laiapõhjaline, kui kasutada poliitikute moeväljendit.