Minister tunnustas Viljandis keeletegu

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Aasta keeleteo peaauhinna sai Kihnu aabits «Aabets», rahvahääletuse auhind läks Sergei Metlevile.


Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas andis esmaspäeval Paalalinna gümnaasiumis pidulikul emakeelepäeva üritusel kätte auhinnad 2009. aasta keeleteo võistluse laureaatidele.

Konkursile esitatud tegude ja tegijate hulgast valis Emakeele Seltsi juhatus hindamiseks kuus kandidaati. Nende seast tegi oma valiku praeguse haridus- ja teadusministri juhitav komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid.

Ministrite hinnangul vääris peaauhinda «Aabets», mille on koostanud Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik. 80-leheküljeline raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele ning seob kihnu murdekeele kihnulike ütlustega sealse olustikuga.

Tõnis Lukase sõnul oli valiku tegemine ka seekord raske, sest peaauhinna väärilisi tegusid oli palju.

«Olen alati pidanud ajalooliste murrete kui piirkondlike keelte olemasolu Eesti kultuuri rikkuseks,» ütles Lukas. «Need, kes armastavad oma kohalikku keelt ja kultuuri, peavad oluliseks ka isamaalisi väärtusi. Isamaa algabki kodust ja oma koduarmastuses on Kihnu rahvas olnud väga ettevõtlik. See kaalus seekord žürii arvates üles teiste kandidaatide pingutused.»

Rahvaauhinna puhul sai igaüks otsuse tegemises kaasa lüüa. 10. märtsini oli võimalik oma toetus ühele kandidaadile anda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel ja e-posti teel, samuti saates või tuues tavakirja ministeeriumisse.

2009. aasta keeleteo tegijaks hääletas üldsus Sergei Metlevi, kelle puhul hinnati eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtte.

Tänavu on peaauhinna suurus 25 000 krooni, millele lisandub raamatupoe kinkekaart väärtusega 10 000 krooni. Rahvaauhind on raamatupoe 10 000-kroonine kinkekaart.

Aasta keeleteo auhinda anti välja neljandat korda. Sellega tunnustatakse eelmisel aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat. Konkursi lõpuürituse korraldasid Viljandi Paalalinna Gümnaasium, Emakeele Selts ning haridus- ja teadusministeerium.

Tagasi üles