Viljandi kullaärid teevad peapanuse hõbedale

Omanimelise kullassepaäri omanik Peeter Aun on kuldsete kätega mees, kes oma töökojas kuld- ja hõbeehteid valmistab ja parandab. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi juveeliäride põhikaup on hõbeehted ning kui kuldesemeid ka ostetakse, siis on need väiksed ja kerged.

Omanimelise kullassepaäri omanik Peeter Aun rääkis, et kui kaks aastat tagasi nõuti kulda hõbedast rohkem, siis nüüd annab hõbetoodete müük tema poodides 80 protsenti käibest. «Kogukäive on siiski kaks korda vähenenud,» nentis ta. «Eriti palju on müük vähenenud eelmise aasta sügisest.»

Müük on tagasihoidlik

Mulgi Marketis asuva kaupluse Heleriin vanemmüüja Helle Osi kinnitas, et mullusega võrreldes on müük tunduvalt kehvem ja enamasti nõutakse hõbeehteid. «Kingitusteks ja juubeliteks ostetakse ikka ka kulda,» lisas ta.

Viljandi kaubamaja esimese korruse juhataja Anne Puu hindas sealse kullaosakonna müüki ääretult tagasihoidlikuks. «Kui soodusmüüki pole, siis eriti ei osteta,» nentis ta.

Osaühingule Galandia Juveel kuuluva poe omanik Aino Ispert märkis samuti, et kulda ostetakse ääretult vähe. «Mina siiski ei kurda,» lausus ta. «Hõbedat ikka jõutakse osta ja meie rõhumegi hõbedast toodete uutele brändidele.
Viljandi inimesed on väga trendikad ja teavad, mis on moes.»

Mehed lunastavad patte

Helle Osi tähelepanekut mööda ostavad hõbedat rohkem noored ja kulda soliidsemas eas inimesed.

Peeter Aun tõdes, et praegu on kõige ostujõulisemad pensionärid.
«Pensionär korjab söögi kõrvalt raha kokku ja ostab järeltulevale põlvele just selle, mida ta tahab. Vahel ostavad nad koolilõpukingiks ka kaks või kolm tuhat krooni maksvaid sõrmuseid.»

Peeter Aun meenutas, et varem tulid noored inimesed ja tellisid raskeid kuldkette, aga selliseid ostjaid enam pole. «Kõige rohkem ostetakse kergeid, isegi kahe-kolmegrammiseid ehteid,» selgitas ta.

Poepidajad panid tähele, et naistepäev elavdas ka tänavu ostuhuvi märgatavalt. Helle Osi rääkis, et kui mullu muretsesid selleks päevaks kingitusi mehed, siis tänavu ostsid naised endale ise ehteid. «Mehed käisid vaatamas, aga ei julgenud ära osta. Eks nüüd minda rohkem kindla peale välja,» nentis ta ja lisas, et kõige rohkem tahetakse kõrvarõngaid.

«Vahel käib mehi, kes on pattu teinud — alkoholilõhnad on juures,» jätkas Osi. «Siis nad ostavad naisele midagi ilusat, et oleks julgem koju minna. Nemad hinda ei vaata.»

Ükski pood siiski kinnipanemise mõtet ei heieta. «Praegu tuleb vastu pidada nii kaua, kui võimalik,» lausus Peeter Aun. «Meid päästab parandustöökoda: kullast ja hõbedast esemeid on ikka vaja parandada. Teeme ka graveerimist ja oma poodidele ehteid, aga tunduvalt vähem kui varem.»

Noor konkurent loodab turgu vallutada

Erinevalt teistest poodidest eelmise aasta lõpul Lossi tänaval poe CC Gold avanud Urmet Peterson müügi üle ei nurise. «Meil läheb uues kohas järjest paremini,» rääkis ta.

Omanik avas äri ülemöödunud aasta novembris Selveris ning kolis hiljuti kesklinna. «Olen uude poodi teinud suuri investeeringuid ja teen veel. Kavas on ettevõtmist laiendada, et rohkem turgu hõivata ja valikut suurendada. Kavatsen teistele kullapoodidele kanna peale astuda,» teatas ta.

Petersoni ütlemist mööda ostetakse poest kõige rohkem just kulda. «Käin ise mitmelt poolt Aasia tehastest seda tooma ja pakun seda teistega võrreldes odava hinnaga,» rääkis ta. Peterson pidas oma poe eeliseks ka seda, et ta müüb teiste pakutavast erinevaid ehteid.