/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2010/03/12/330542t1hfb59.jpg)
Endine Võhma linnavolikogu esimees Leida Kuld ehitas oma maja ette lumest hiigelsuure tiigri, mis on vähemalt kaheksa meetrit pikk ja mille pea kõrgus maast on kaks meetrit.
Võhmat kaunistab lumetiiger
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loom valmis 20. jaanuari paiku ja on inspireeritud valge tiigri aastast.
«Traktor lükkas lume tänavalt minu kodumaja ja tänava vahelisele muruplatsile,» rääkis Leida Kuld. «Mõtlesin, et äkki saaks sellest midagi vahvat teha.»
Et talle olid peatselt külla tulemas lapselapsed, otsustas ta teha neile üllatuse ja meisterdada valge tiigri.
«Leidsin kusagilt ühe pildi ja otsustasin proovida,» jätkas Kuld. «Hästi ei uskunud, et midagi põnevat välja võib tulla, aga hasart läks nii suureks, et ei saanud pidama.»
Ilmad olid sel ajal külmad ja lumi ei hakanud kokku, nii et ehitajal tuli vett kasutada. «Abikaasa tõi ämbriga vee kohale ja pritsi tegin Värska vee pudelist,» rääkis ta.
Tiigri keha oli suurest lumehunnikust kerge voolida, aga pea tuli sellele juurde teha. Nädalaga sai tiiger enam-vähem valmis.
«Siis tulid paharetid, kõndisid minu tiigri peal ja lõhkusid tal pea ja kõrvad ära. Ega midagi — alustasin jälle uuesti,» jutustas Kuld. Nii kulus veel üks nädal, enne kui lumeloom valmis sai.
Triibud tegi kujur tiigrile musta nitrovärviga. Et päike kipub värvi pleegitama, uuendab ta triipe peaaegu igal nädalal.
Jutt valgest tiigrist levis Võhmas kulutulena ja seda käivad tihti uudistamas nii lasteaia- kui koolilapsed.
«Esialgu autod peatusid, linnarahvas käis vaatamas ja tegi pilti,» lausus Leida Kuld. «Mulle on mitu inimest helistanud ja tänu avaldanud.»
Perenaine on oma tiigri üle väga uhke. «Ta on mulle kaaslaseks saanud. Ma ei saa õhtul magama minna, enne kui olen ta üle vaadanud ja korda sättinud. Tänagi oli tuul vuntsid eest ära lükanud — tegin need jälle korda.»
Leida Kuld rõõmustas, et pärast sula tuli uuesti külm, mis tiigri tugevaks muutis. «Vahepeal on seda mitu korda lõhutud, aga ma olen ta iga kord taastanud. Eks paharettidega tule veelgi võidelda, seni on tiiger aga tee ääres uljalt valves. Soovin teda hoida nii kaua, kui päike ja soojus lubavad.»